Voib seljalt kulvata,

Vähemalt cm kõrgemalt niidetakse muru varjulistes kasvukohtades, põuasel ajal, kevadisel esimesel niitmisel ja esimesel niitmisel külvatud murul. Taimede ettekasvatuse nõuandeid jagab K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets. Kui seemned hakkavad võrsuma, võetakse kile ära. Kuivendamisele minevast rabast kooritakse pealmine kiht ära, taimed peenestatakse ja nii saab ruutmeetrist taimestikust taastataval sool täis külvata kümme ruutmeetrit. Enamik taimi tahavad mulla sisse ka turvast, poodides müüakse nii spetsiaalselt külviturvast kui turbatablette. Ideaalse külvi eelduseks on väikesed plusskraadid päeval ning mõõdukad miinuskraadid öösel.

Reference: Maa ettevalmistamine Et muru rajamine hästi õnnestuks, tuleb alustada maa hoolikast ettevalmistamisest. See tähendab, et kõigepealt tuleb muruks kavandatud maa mulla viljakas kiht läbi kaevata ja seda parandada, et saada murule võimalikult hea aluspind. Maapind tasandatakse ning korjatakse kokku kivid, vanad juurikad ja muu praht.

Liigirikas ürdiaed toetab tervist

Nõlvadele ja erinevatele tasapindadele üleminekud kujundatakse võimalikult lauged. Mullapind rehitsetakse tasaseks ja voib seljalt kulvata mururulliga, andes kerge kalde hoonest eemale.

Kalle on vajalik sademetevee ära voib seljalt kulvata. Selles tööde järgus tuleb jälgida ka seda, et pinnavesi saaks murult ära valguda. Vajadusel paigaldatakse selleks dreenid. Murule kogunev vesi võib taimestiku hävitada. Tasandatud aluskihi katmisel ostetud viljaka mullaga ei ole tulemus nii hea ja pealegi läheb see palju kulukamaks. Ka looduslikke alasid saab parandada ja muuta muru kasvatamiseks sobivaks, näiteks uusehitiste ümbrusi rajades. Viljaka mulla kiht pole siis tavaliselt piisav ning mõned kuupmeetrid mulda tuleb juurde hankida.

Hoolika maaparanduse ja mulla väetamise korral piisab, kui viljaka mulla kihi paksus on 10—15 cm. Mõnel juhul võib põhjalik maa läbikaevamine osutuda liialt keeruliseks, siis on voib seljalt kulvata ka herbitsiidid umbrohtude tõrjevahendid.

Õige muruseemne valimine Korralik muru nõuab kvaliteetset seemet ja pühendunud pererahva hoolt. Paraku näeb aeg-ajalt ka ebaõnnestumisi — muru külvates unistatakse küll inglaslikust golfimurust, aga ostetakse soodsaim seeme.

Kui lillepeenrasse saab järgmisel aastal uued voib seljalt kulvata külvata, siis muru igal aastal välja ei vahetata ning vigade parandus võib olla kulukam ja tülikam kui üks kord korralikult tegemine. Eesti oludesse sobivad kõige paremini spetsiaalselt põhjamaade kliimat arvestavad murusegud.

Baltic Agro valikus on kõige populaarsem Koduaiamuru nime kandev murusegu, mis koosneb Eesti mulda ja kasvukeskkonda sobivatest sortidest. Murukasvatamise märksõnaks Eestis on vastupidavus, sest kuigi niiskust on piisavalt, on talvel temperatuurikõikumised suured.

Punast aruheina iseloomustab ka hea varjutaluvus ja külmakindlus. See liik on aedadesse ja varjulistele aladele mõeldud segude peamine koostisosa. Aruheinal on kolm alamliiki: punane aruhein annab jõulisuse ja taastumisvõime, lühivõsundiline aruhein on tihe ja osaliselt taastuv ning harilik aruhein tagab muru tiheduse.

Reference: Maa ettevalmistamine Et muru rajamine hästi õnnestuks, tuleb alustada maa hoolikast ettevalmistamisest. See tähendab, et kõigepealt tuleb muruks kavandatud maa mulla viljakas kiht läbi kaevata ja seda parandada, et saada murule võimalikult hea aluspind. Maapind tasandatakse ning korjatakse kokku kivid, vanad juurikad ja muu praht. Nõlvadele ja erinevatele tasapindadele üleminekud kujundatakse võimalikult lauged. Mullapind rehitsetakse tasaseks ja rullitakse mururulliga, andes kerge kalde hoonest eemale.

Murusegude kohanemise parandamiseks kasutatakse segudes sageli enam kui üht liiki. Aasnurmikas Poa pratensis on parima tallamiskindlusega. Seepärast on aasnurmikas oluline koostisosa spordi- ja suure tallamiskindlusega aladele voib seljalt kulvata murusegudes.

Mida teha mais puu- ja köögiviljaaias?

Aasnurmikas on hea põuakindlusega ja toibub Tugev valu kuunarnukite liigend kuumaperioodi kiiresti tänu maaalustele risoomidele. Aasnurmikas on ka hea külmakindlusega. Harilik nurmikas Poa trivialis on vastupidav nii varjulistes kui ka niisketes kasvutingimustes. Karjamaa-raihein Lolium perenne on hea tallamiskindluse ja kiire kasvuga. Seda lisatakse murusegudele, et muuta ala kiiresti roheliseks.

Kink-aruhein Festuca trachyphylla on suurepärase põuakindlusega, millele lisandub hea külmakindlus ja väga peened lehed. Väikeseleheline valge ristik Trifolium repens seob õhust lämmastikku ja muudab selle teistele taimedele sobivaks väetiseks. Kui valge ristik kasvab muru sees, sobib see väetis ka kõrrelistele ja tagab lopsaka, pilkupüüdva ja rohelise muru kogu hooaja vältel.

Roog-aruhein Festuca arundinacea sobib suurepäraselt kuumadele ja kuivadele aladele. Voib seljalt kulvata on hea tallamiskindlus ja varjutaluvus. Roog-aruheina juurestik on väga sügaval, tagades taimele hea veevarustuse ja jahutuse. Tänu nendele omadustele on roog-aruhein üks kuumadele ja kuivadele oludele mõeldud murusegude peamistest koostisosadest. Külvamine ja külvijärgne hooldus Kui maa ja külvikiht on korrastatud, on aeg muruseemne külvamiseks.

Selleks on kõige sobivam hilissuvi-varasügis, kui muld on veel soe ja ilm suhteliselt niiske.

Eestis külvati soo taastamiseks esimest korda turbasammalt

Teine hea aeg külvamiseks on kevadel varakult, enne lumesulamisvee aurustumist. Kevadise külvi puhul tuleb aga kastmisega hoolas olla. Heade kastmisvõimaluste korral võib muru külvata kogu suve jooksul.

voib seljalt kulvata

Muruseeme külvatakse võimalikult ühtlaselt. Kõige parem on seda teha vastava käsikülvimasinaga. Seemneid võib külvata ka käsitsi, kuid siis tuleb jälgida, et külv tuleks ühtlane. Külviks peab valima tuulevaikse ilma. Ühtlasema külvi saamiseks jaotatakse seeme kahte võrdsesse ossa.

voib seljalt kulvata

Pool seemnekogusest külvatakse maa-alale liikudes piki- ja teine pool ristisuunaliselt. Külvamise järel tuleb seemned u 1 mm sügavusele mulda viia, selleks võib äsja külvatud pinda kergelt rehitseda või rullida seeme mulda.

Ka rehitsemise järel tuleb pind veel rullida. Sügisese külvi puhul pole vaja muru voib seljalt kulvata, kuid kevadise ja suvise külvi korral tuleb hoolt kanda, et tärkav muru saaks pidevalt niiskust.

Muru piserdatakse peene pihustiga mitu korda päevas, kõige parem keskpäeval, kuid veeannus peab olema mõõdukas, et vesi muruseemneid ära ei uhuks.

Mõnikord, eriti kesksuvel tuleb muru kasta pidevalt paar-kolm nädalat, umbes 3 nädala jooksul kuni seemned on idanenud.

Kasta tuleb just päeval, kuna siis kuivab maapind kõige voib seljalt kulvata. Kui maapind kuivab, siis äsja idanenud taimed hukkuvad. Seega peab jälgima, et mullapind oleks pidevalt niiske. Äsja külvatud muru kastetakse keskpäeval, vanemaid murusid aga õhtuti. Kevadise külvi puhul tuleb muru mõne voib seljalt kulvata pärast väetada vastava väetisega. Väetis peab kindlasti sisaldama lämmastikku. Väetada tuleb vahetult enne vihma või kastmist, siis ei saa muru põletuskahjustusi.

Kui muru külvatakse suvel või sügisel, siis väetatakse alles järgmisel kevadel. Esmakordne niitmine Muru niidetakse esimest korda alles siis, kui see on kasvanud cm kõrguseks.

Esimesel korral niidetakse ettevaatlikult, muruniiduki lõikekõrgus reguleeritakse nii, et muru kärbitakse vaid paari sentimeetri võrra.

Et muru hästi kasvaks, peab voib seljalt kulvata olema vähemalt 4 cm kõrgune. Niitmise järel muutub muru tihedamaks ja kannatab kõndimist, kuid esialgu vaid mõõdukat. Tähtis on jälgida, et muruniitja või -traktori lõiketerad on teravad. Nüride niiduterade kasutamisel muru nö rebitakse ja tulemuseks ei ole soovitud väljanägemisega muruväljak. Muru kastmine Muruseemnete idanemiseks on olulised kaks komponenti: niiskus ja soojus.

Mida teha mais puu- ja köögiviljaaias?

Olulisem on niiskus, sest kuivas mullas ei hakka seemned idanema. Mulla niiskusesisaldust tuleb kontrollida pidevalt, sest kui muld seemnete idanemise ajal kas või korraks läbi kuivab, hävinevad juba idanema hakanud seemned ja külv tuleb uuesti teha. Niiskust on kõige lihtsam kontrollida sõrmega. Kui sõrm külvisügavuselt mulda torgata, peab niiskust olema tunda. Tihti arvatakse ekslikult, et mullas niiskuse säilitamiseks piisab ühest kastmiskorrast päevas. Päikselistel suvepäevadel on seda kindlasti vähe.

Must mullapind tõmbab päikesekiiri sama hästi ligi kui tume riietus inimese seljas, mistõttu püsib muld palava päikesepaistelise ilmaga niiske vaid lühiajaliselt. Kiiresti kuivab muld ka tugeva tuule käes.

voib seljalt kulvata

Seetõttu on oluline tuulise ja päiksepaisteliste ilmadega jägida pinnase kuivamist - see võib olla topelt kiirusega. Eriti ruttu kuivab teisaldatud muld.

Saada lugu

Seetõttu võib sademetevaesel suvel pealmises mullakihis, kus paikneb enamus taimede juurtest, langeda niiskusesisaldus alla taimi rahuldavat taset. Väliselt muutuvad veepuuduse all kannatavad taimed sinakas-roheliseks ning pikema põuaperioodi korral ka pruuniks.

Taimede turgor langeb, mida iseloomustab asjaolu, et murul kõndides, tõusevad taimed neile peale astumise järel tavapärasest aeglasemalt üles.

voib seljalt kulvata

Murule jäävad jäljed. Niiskuse puuduse likvideerimiseks muru kastetakse. Kastmisnorm ühel korral 1 m² suurusele pinnale antav veekogus sõltub muru vanusest ja mulla lõimisest.

Kõige tundlikum on niiskuse puuduse suhtes värskelt tärganud muru. Nõrgalt arenenud juurkava tõttu ei saa noored taimed ise sügavalt vett kätte. Pärast kastmist peab muld olema cm sügavuselt niiske.

Voib seljalt kulvata muru puhul piisab ühekordsest tugevast kastmisest nädalas, soovitav kastmisnorm mm. Kastmiskordade arv ja kastmisnorm sõltuvad ka mulla lõimisest.

voib seljalt kulvata

Kergetes liiv- ja saviliiv muldades liigub vesi kiiresti sügavamatesse mullakihtidesse, mistõttu need vajavad kastmist sagedamini ja väiksema normiga kui raskemad liivsavi mullad.

Üldiselt kehtib kastmise juures reegel, et kastetakse harvemini ja korraga rohkem. Sage kastmine muudab muru põuaõrnaks.

Veidi erinev on värskelt külvatud muru kastmine. Siin ei tule lugeda mitte kastmiskordi, vaid jälgida et muld oleks pidevalt kogu ööpäeva vältel seemnete külvisügavuselt niiske.

Selle vastu eksitakse pidevalt ja see on peamine põhjus, miks põuastel suvedel külvid ikalduvad. Suvepäike kütab musta mulla kiiresti tulikuumaks, mille tagajärjel mullas olev vesi aurub. Kui kastmisega hilinetakse, siis seemneidu kuivab ja sellest seemnest enam taime ei kasva. Mulla niiskust Liigendid haiget, mida teha hinnata kõige paremini, kui torgata näpp mulda.