Lihasehaigus ja liigesed

Luuhõrenemine ehk osteoporoos Iseloomustus Osteoporoos tähendab luu hõrenemist ja hapramaks muutumist. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Valu võib kiirguda tuharatesse, kuid mitte jalgadesse nagu ishiase puhul. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks.

Ülestõusmine ja lühiaegne võimlemine peletavad valu. Umbes pooltel haigetest tekib põletik käte ja jalgade liigestes. Enamasti haigestuvad põlved, hüppeliigesed ja puusad.

Mõnikord algabki haigus põlve- või mõne muu jäseme liigese põletikuga, harvemini silmapõletikuga. Ravi Põletik püüab lülisammast küüru jäigastada ning seetõttu peab igapäevasesse ellu kuuluma rühti ja lülisamba liikuvust säilitav ravivõimlemine.

Virumaa Teataja Osteoporoosi puhul on halvim selle hiiliv iseloom, mistõttu saa­vad paljud haigusest teada alles pärast luumurdu. Pildil on Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog margus Pail. FOTO: Postimees Levinumad luu- ja liigesehaigused on Eestis liigesekulumus ehk artroos, luuhõrenemine ehk osteoporoos, jäigastav lülisambapõletik ehk Bechterewi tõbi, noorte liigesepõletik ehk juveniilne artriit, podagra, reumatoidartriit. Virumaa Teataja tutvustab lähemalt nende haiguste tundemärke ja ravivõimalusi. Liigesekulumus ehk artroos Iseloomustus Liigesekulumus ehk osteo artroos on inimese kõige tavalisem liigesehaigus.

On soovitatav vähemalt kord päevas selg täiesti sirgeks ajada. Ka rindkereliigesed võivad jäigastuda, seetõttu on hea teha päeva jooksul süvahingamise harjutusi. Kui üldseisund on hea ning puuduvad põletik ja valu, ei ole tingimata vaja ravimeid tarvitada.

Kui aga põletik ägeneb, on vajalik hakata kasutama ravimeid, sest äge põletik jäigastab lülisammast ja kahjustab liigeseid. Noorte liigesepõletik ehk juveniilne artriit Iseloomustus Kui liigesepõletik algab nooremalt kui 16aastaselt, kestab vähemalt kuus nädalat ja põhjus on teadmata, nimetatakse haigust juveniilseks artriidiks. See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik. Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks.

Juveniilse artriidi põhjust ei teata. Eri haigusvormidel võib olla erinev põhjus ning pärilikud tegurid võivad suurendada haigestumise riski. Tundemärgid Noorte liigesepõletiku esimene tunnus on tavaliselt hommikune liigesejäikus. Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha. Liigesevalust Lihasehaigus ja liigesed lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed. Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see väljendub sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena.

Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Ravi Noorte liigesepõletikku ravivad eriarstid.

Mis põhjustab liigese ja luude haigusi?

Ravi eesmärk on võimalikult palju vähendada lapse vaevusi ja parandada haiguse kulgu. Mõnikord Lihasehaigus ja liigesed hõlpsasti eesmärgile: nõrgatoimelised ravimid ja võib-olla ka mõni liigesesüst ning soovitused koduseks raviks on küllaldased. Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid.

Podagra Iseloomustus Podagra tekib, kui raskesti lahustuvat kusihapet koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad Vigastuste margid sadeneda neerukivideks.

Eestis on umbes podagrapõdejat, sagedam on haigus keskealiste meeste hulgas. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel: kõrgvererõhutõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoimena, ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle, joomisest, samuti üldise ainevahetushäire, suhkurtõve, vererasvade suure sisalduse ja kõrgvererõhutõve tõttu.

Teisene ehk sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Tundemärgid Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba tüviliigesest, mis hakkab valutama ja paistetab üles, tavaliselt öösel. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline.

Sageli on esimene kaebus see, et kõndida on raske. Raskusi võib olla jooksmise, trepist ülesminemise ja allatulemisega ning madalalt istmelt püsti tõusmisega. Kõnnak võib muutuda taaruvaks või inimene komistada sageli väikeste asjade otsa.

Võib olla raske käsi üle pea tõsta või neid pikemat aega üleval hoida. Head koordinatsiooni Lihasehaigus ja liigesed haaret eeldavad liigutused kirjutamine, nööpide kinnipanemine, kingapaelte sidumine võivad olla häiritud. Kaelalihaste nõrkuse korral peab inimene pead käega toetama. Silmalihaste nõrkus võib põhjustada ähmast või kahekordset nägemist, silmalaugude allavajumist.

Lihasehaigus ja liigesed

Naeratus võib asenduda irevil grimassiga ning on tüüpiline, et näolihaste nõrkusega inimene varjab naerdes näo käte taha. Mõni ei saa hästi vilistada, läbi kõrre juua ja õhupalli täis puhuda, mõnel kipub toit põseõõnde kinni jääma. Raskendatud võib olla neelamine esialgu eelkõige vedelike ja pooltahkete toitudesõnade täpne välja-hääldamine, hääl võib muutuda kähedaks, ninakõlaliseks.

Hingamine võib muutuda pindmiseks ja köhatõuge nõrgaks.

Mõningate N-L haiguste korral võib esineda võbelusi ja krampe lihastes. Võib ka olla raskusi haarde lõdvendamisega pärast käesurumist või millestki kinnivõtmist. Lõdvestumisvõimetus annab end rohkem tunda külma ilmaga ja pärast tegevusetust.

N-L haiguste puhul ei kahjustu mõtlemist, haismis- nägemis- kuulmis- või maitsmismeeli juhtivad ajuosad. Ülestõusmine ja lühiaegne võimlemine peletavad valu. Umbes pooltel haigetest tekib põletik käte ja jalgade liigestes.

Neuromuskulaarsed haigused

Enamasti haigestuvad põlved, hüppeliigesed ja puusad. Mõnikord algabki haigus põlve- või mõne muu jäsemeliigese põletikuga, harvemini silmapõletikuga.

Lülisambapõletik ei kujune kõigil pikaajaliseks haiguseks, vaevused võivad kesta lühikest aega. Mõnikord haigus taastub aastatepikkuse vaibejärgu järel, mõnedel kujuneb kohe krooniliseks ja hakkab selgroogu jäigastama.

Lihasehaigus ja liigesed

Selgroolülide vahele kasvavad luusillad, nii et selja liikuvus väheneb. Selg vajub vimma. Lõpptulemus võib olla küüruvajunud, täiesti jäik lülisammas. Ka jäsemete liigesed võivad olla raskesti kahjustatud. Suuremat viga teeb puusade, põlvede ja õlaliigeste pikaajaline haigus.

Umbes igal viiendal haigel tekib silma eesmise osa reumaatiline põletik iriitühel-kahel sajast tekib südamepõletik. Mõnedes maades jõutakse diagnoosini alles 10 aastat pärast haiguse algust. Diagnoosi kinnitavad lülisamba röntgeniülesvõtted, kus on näha sakroiliit nimme-ristluuliigeste põletik ja põletiku tõttu tekkinud luusillad lülide vahel. Põletiku tõttu on sete kiirenenud, CRP tõusnud ja hemoglobiin langenud.

Veres puudub reumatoidfaktor.

Neuromuskulaarsed haigused

RAVI Kui põed lülisambapõletikku, on kõige olulisem teada, et põletik püüab lülisammast küüru jäigastada. Seetõttu peab igapäevase eluviisi osaks saama rühti ja lülisamba liikuvust säilitav Lihasehaigus ja liigesed. On soovitatav, et vähemalt korra päevas ajad selja täiesti sirgeks nii, et seisad, selg, kannad ja kukal vastu seina. Kui on raskusi kukla surumisega vastu seina, tuleb abi otsida tõhusamalt taastusravilt, et ravida tekkivaid liikuvuspiiranguid.

Ka rindkereliigesed võivad jäigastuda, seetõttu on hea päeva jooksul teha süvahingamise harjutusi. Kutseline taastusravi on tähtis kohe haiguse algusest peale. Kui Sinu üldseisund on hea ning põletikku ega valu ei ole, ei ole tingimata vaja mingeid ravimeid tarvitada.

Kui põletik ägeneb, on vajalik hakata kasutama ravimeid, sest äge põletik jäigastab lülisammast ja kahjustab liigeseid. Tavaliselt kasutatakse valu- ja põletikuvaigisteid ning sulfasalasiini.

Lihasehaigus ja liigesed

Kõige raskemate haigete raviks tuleb kasutada steroidhormoone ja vahel ka tsütostaatikume. Vajadust mööda tehakse lõikusi. See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik. Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks.

Neid kõiki nimetatakse kokku juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks JIA. Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. Noorteartriidi põhjust ei teata. Eri haigusvormidel võib olla erinev põhjus. Pärilikud tegurid võivad suurendada haigestumise riski. Mõned noorteartriidi vormid on omased vaid lapse- ja noorukieale oligoartriitmõned vormid esinevad ka täiskasvanueas reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, lülisambapõletik.

Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha. Liigesevalust tingitud lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed. Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see ilmneb sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste Lihasehaigus ja liigesed. Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Noorte liigesepõletiku alguse iseloomulikuks tundemärgiks võivad olla ka palavik ja õrn lööve.

See haigus kaldub kujunema pikaajaliseks ja kahjustama liigesekõhre, luud ja liigesesidemeid ligamente. Tagajärjeks on liigese hävimine ja liigesetalitluse puudulikkus eri astmes. Silmapõletikud võivad olla salakavalad, kuna ei põhjusta silmas valu ja võivad sellest hoolimata edasi areneda. Noorte liigesepõletikule on iseloomulik luustiku arenguhäire ja kasvupeetus. Raske haiguse või eriti tugeva hormoonravi tagajärjena võib aeglustuda pikkuskasv.

Põletikulises liigeses võib luukasv paikselt kiireneda. See võib valmistada raskusi, kui näiteks üks põlv kasvab teisest kiiremini.

Ka alalõualuus, labajalgades, hüppeliigestes, randmetes ja sõrmedes võib esineda arenguhäireid. Ilma ravita põhjustab noorte liigesepõletik ka südamepõletikku ja amüloidoosi; nende tüsistuste sagedus on viimastel aastakümnetel tänu ravile Lihasehaigus ja liigesed.

Lisaks võib laps olla väsinud ja nutune, mõnikord on ka palavik ja nahalööve. Sete võib olla kiirenenud ja CRP üsna kõrge.

Nõuanded teemal: Reumatoloogia

Alati uuritakse ka reumatoidfaktorit ja tuumavastaseid antikehi tuumavastuaineid Lihasehaigus ja liigesed, kuna nende abil on võimalik määrata haiguse alaliiki. Samuti küsitletakse vanemaid perekonnas esinevate liigesehaiguste ja psoriaasi kohta. RAVI Noorte liigesepõletikku ravivad eriarstid. Ravi eesmärk on võimalikult palju vähendada lapse vaevusi ja parandada haiguse kulgu. Mõnikord jõutakse hõlpsasti eesmärgile: nõrgatoimelised ravimid ja võibolla ka mõni liigesesüst ning soovitused koduseks raviks on küllaldased.

Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid. Kogemus on näidanud, et tõhusamate ravimite kasutamine suurendab alati lapse väljavaateid paranemisele. Noorte liigesepõletiku tänapäevases ravis kasutatakse kõiki neid ravimeid, mis on kasutusel ka täiskasvanute reumatoidartriidi ravis. Võidakse määrata ka mitu ravimit korraga kombineeritud ravi. Väga oluline ja suuri oskusi nõudev on ravida luustiku arenguhäireid nii, et jalad kasvaksid ühepikkuseks, põlved oleksid sirged, randmed ja labajalad õige kujuga.

Luude ja liigeste kasvu suunamiseks kasutatakse erilisi lahaseid, tugisidemeid või lõikusi.

Haruldased haigused – pereelu ja pärilikkus

Ravi juurde kuuluvad ka alalõua ja hammaste kasvu suunamine ning korrapärane silmade uuring. Algusest peale on tähtsal kohal kutseline taastusravi, milles heal algkoolitusel on keskne osa. ENNUSTUS Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või amüloidoosi ning lõppes enneaegse surmaga.

Ravi tõhustamisega ja koondamisega suurtesse keskustesse on saavutatud väga häid tulemusi. Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad.

Püsiv vaegurlus on jäänud haruldaseks. Tänapäeval on ka raskesti haigestunutest suurem osa töövõimeline ja suudab iseseisvalt toime tulla.

Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigesehaigust nt osteartroosi e.

Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses koksartroos e puusaliigese kulumus ja põlveliigeses gonartroos e põlveliigese kulumus.

Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi. Kui elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv. Aasta-aastalt tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi. Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, Lihasehaigus ja liigesed töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus.

Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu.

Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon.

Haige tunneb Kaasaegne artroosi raviks valuna, vahel on ka turset ja punetust. Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid Lihasehaigus ja liigesed liigese kiiremat kulumist. Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes. Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad.

Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed.

Sagedasemad liigeste ja luude haigused

Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat. Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad.

Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu.

Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks.

Vastas dr Kati Otsa

Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel. Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida.

Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse veel ka reumaatilisteks haigusteks. Need on luu- liigese- lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid.

Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all. Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust.

Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega. Lihasehaigus ja liigesed olekus on liigest parem soojendada.

Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt.