Liigeste valu tottu artroosi ajal

Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Ärgem unustagem, et see, mida inimene ootab ja loodab, tihti ka täitub. Näiteks 60 kg kaaluva inimese keha sisaldab ligikaudu 12 g hüaluroonhapet.

Päeva jooksul tuleb võtta endale aega istuda ja puhata. See leevendab valu, võtab liigestelt koormuse ja võimaldab neil kosuda. Ravi Raviks on vaja kasutada põletikuvastaseid valuvaigisteid, et liigest oleks võimalik liigutada, vältimaks selle jäigastumist.

Kindlasti tuleb minna arsti juurde, et valida ühiselt patsiendile sobiv preparaat. Kõhre kaitsmiseks määratakse haigele pika aja vältel glükosamiini ja kondroitiinsulfaati. Need on praegu ainukesed vahendid, mis loodetavasti pidurdavad tõve arengut. Kui artroosiga kaasnevad reaktiivne sünoviit ja turse, on võimalik süstida haigesse liigesesse põletikuvastast hormooni, glükokortikosteroidi.

Selle protseduuri määrab ja teeb enamasti reumatoloog. Viimaseks jäävad kirurgilised meetodid. Artroskoopilised lõikused olid populaarsed Kõige edukam on liigese vahetamine ehk endoproteesimine. Esmalt hakati Eestis paigaldama puusa- ja põlveliigeseproteese, kuid nüüd asendatakse kunstliigesega juba ka sõrme- labakäe- labajala- õla- ja küünarliigeseid.

Enamik liigeseproteesidega inimesi on liikuvuse tagasi saanud ning elab valuvaba ja täisväärtuslikku elu. Nõnda on kergem sügist ja talve üle elada. Enne sanatooriumi või spaa külastamist võiks oma raviarstiga ja taastusarstiga nõu pidada, milliseid protseduure võtta. Inimest tuleb ikka vaadata tervikuna — kogu tema tervislikku seisundit arvestades. Kindlasti kuuluvad programmi teatud harjutused, selleks läheb tihti Liigeste valu tottu artroosi ajal füsioterapeudi või tegevusterapeudi abi, aga vajadusel määrab taastusarst ka taastusravi protseduure.

Näiteks kellele on vaja ultraheli, magnetravi, laserit jne ning millistele liigestele neid protseduure teha. Elekterravi on oma kindlate toimetega ja sellele on ka vastunäidustusi, seepärast peab seda määrama spetsialist.

Tänapäeval ollakse seisukohal, et inimene ei pea valu taluma, ja ka võimlemisharjutusi on kergem teha, kui samal ajal võetakse valurohtu. Muidugi kui selleks on vajadus.

Liigeste valu tottu artroosi ajal

Kuid üks ei asenda teist. Ägeda valu puhuks õpetavad taastusarstid teistsuguseid, spetsiaalseid võimlemistehnikaid, asendiravi, nõustavad ortooside suhtes jne.

Tänapäeval ravitakse puusa ja põlveliigese artroosi lõppstaadiume väga edukalt liigeste endoproteesimisega. Dr Sooba soovitab operatsiooniks aegsasti valmistuda. Taastusravis nõustatakse patsienti abivahendite osas, mida läheb vaja operatsioonijärgselt, aga sageli läheb näiteks küünarkarku või karke vaja ka enne operatsiooni.

  • Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid.
  • Artroosist põhjustatud valu leevendamine Voltareni abil | Voltaren
  • Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba on nõus, et suvi on Eesti inimesele parim aeg ka tervise mõttes.
  • Nao liigeste artriit

Taastusravis õpetatakse patsiendile selgeks ka harjutused, mida teha operatsiooniks valmistumisel ning milliseid harjutusi on vaja pärast operatsiooni. Liigeste üheks suurimaks vaenlaseks on liigne suhkur — suhkrut, nisujahu ja rasva sisaldavad tooted nagu maiustused, saiaksesed, magustatud joogid jne.

Sagedasemad liigeste ja luude haigused Liigeste ja luude haigusteks on näiteks: Behterevi tõbi jäigastav lülisambapõletik e. Bursiit — selle haiguse korral on tegemist limapauna seina paksenemisega, suurenenud eritusega ja selle kogunemisega limapauna.

Sagedamini limapauna põletikud tekivad küünarnuki, põlveliigese ja kannakõõluse piirkonda. Haiguse tekkimise aluseks on trauma, krooniline ülekoormus või pidev mehhaaniline surve limapaunale näiteks töö põlvili asendis. Podagra — podagra on uraadikristallide kusihappe soolade kuhjumisest tingitud haigus, mis avaldub liigespõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena.

Liigeste valu tottu artroosi ajal

Luupus — luupus on krooniline autoimmuunne haigus, mille puhul keha immuunsüsteem muutub hüperaktiivseks ja ründab normaalseid terveid kudesid. See tipneb põletiku, paistetuste ja kahjustustega liigestes, nahal, veres, südames ja kopsudes. Osteo artroos ehk liigesekulumus on kõige sagedamini esinev liigesehaigus maailmas. Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega. Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised.

Liigeste kulumise korral kulub ja õheneb luude liigestuvaid pindasid kattev kõhr, kõhrealune luu aga kahjustub ja pakseneb. Kuna aga osteoartroosile lisandub sageli põletik, nimetatakse seda haigust ka osteoartriidiks — artriit tähendab liigesepõletikku. Mõlemad mõisted — nii osteoartroos kui osteoartriit — viitavad samale degeneratiivsele liigeseprobleemile. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust.

05 Õlaliigese testimine

Reumatoidartriit — on põletikuline autoimmuunne haigus — polüartriit e hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. Autoimmuunne põletik tekib liigesekapsli sisekestas sünooviumismis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega.

Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate — viiruste, bakterite jt äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem, kuid millegipärast on immuunsüsteem segaduses ja ei saa haigustekitajatega hakkama.

Tavameditsiin nimetab olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, autoimmuunhaiguseks. Juveniilne idiopaatiline artriit — reumatoidartriit ei ole ainult vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini ndates eluaastates.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Osteoporoos- e. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus.

Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. Sekundaarne e. Psoriaatiline artriit — on psoriaasiga kaasnev krooniline liigesepõletik. Tegemist on liigespõletikuga, mis on põhjustatud naha ja küünte psoriaasist. Mis põhjustab liigese ja luude haigusi? Paljude liigeste ja luude haiguste puhul kirjutavad Liigeste valu tottu artroosi ajal, et pole teada, mis võib neid haigusi põhjustada, kuid mõned viited, millele viidatakse on järgmised: ülekoormus — nt mingi pidev ühtne liigutus nt sportlastel ja ehitajatel, ülekaal — liigne kaal surub liigestele, infektsioon — mõne viiruse, bakteri või seeninfektsiooni tagajärjel tekkinud liigesepõletik, pärilikkus, ainevahetushäired.

Õhtune soe käe- ja jalavann või üldvann hariliku vee või ravitoimelise lisandiga leevendab valu ja soodustab uinumist. Hommikul tuleb veel soojas voodis selg ja liigesed rahulikult vabaks liigutada ja sirutada. Alles siis tõusta ja alustada võimlemiskavaga. Kui üks neist ärritab liigselt nahka või ei ole muul põhjusel talutav või ei anna tulemusi, siis proovida teist.

Pakendatud mudast saab liigesele teha mudamähise. Eelnevalt tuleb arsti käest küsida, kas mudaravi parajasti sobib liigesele ja ega ole muid haigusi, mille puhul mudaravi teha ei tohi. Liigeste õiges asendis hoidmiseks ja toetamiseks kasutatakse abivahendeid: tugesid orteeselülisamba toetamiseks tihedasti ümber keha hoiduvaid korsette, lampjalgsuse korral tallatugesid.

Niisuguseid abivahendeid müüakse teatud kauplustes. Kui müügilolevad ei sobi, saab tellida individuaalseid Tartu Ortopeedilisest Rehabilitatsioonikeskusest pensionäridele soodushinnaga.

Liigeste valu tottu artroosi ajal

Reumatoidartriit Levimus. Reumatoidartriit on üks raskem, rohkesti liikumishäireid põhjustav, periooditi ägenev krooniline liigesehaigus. Haigus võib alata igas eas, noorukist vanurini, kõige sagedamini siiski keskeas.

Mida teha, kui liigesed annavad endast märku?

Reumatoidartriidi nähud ilmuvad enamasti mõni nädal pärast grippi, angiini, keskkõrva- põskkoopa- hamba- sapipõie- või muu elundi põletikku. Tuleb ka ette, et reumatoidartriit järgneb artroosile või podagrale.

Osal juhtudel ei saa haiguse algust seostada eelneva või olemasoleva põletikuga. Haiguse tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged, kuid kindlaks on tehtud selle haiguse arenemisega seotud immuunsuse vastupanuvõime haigustele muutused. On teada ka pärilikkuse küllalt suur osatähtsus reumatoidartriiti haigestumisel. Eeldused haigestumiseks loob pikemaajaline niiskes ja külmas keskkonnas töötamine või viibimine.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Reumatoidartriit on üldhaigus, mille puhul tulevad esiplaanile käe- ja jalaliigeste põletikud. Haiguse algus võib olla küllaltki ebamääraste üldnähtudega, nagu väsimus ja väike palavik. Siiski hakkab enamik haigestujaid tundma hommikuti kogu keha või mõne liigese kangestust, mis liigutamisel ei Liigeste valu tottu artroosi ajal kiiresti. Liigesed hakkavad valutama eriti hommikupoolsel öölpaistetama ja edaspidi moonduma. Haigus võib kahjustada ka siseelundeid.

Reumatoidartriidi ravi on pikaajaline ja võib, olenevalt haiguse kulust, kesta pidevalt aastaid. Sageli alustatakse ravi haiglas, et võimalikult täielikult kindlaks teha haige seisund, vastavalt sellele määrata ravimid ja jälgida, kuidas need hakkavad toimima.

Peale ravimite kasutatakse veel ka massaazi, võimlemist, elekterravi, kirurgilise ja ortopeedilise ravi meetodeid ning sanatoorset ravi. Haiguse kahtluse korral tuleb kohe arsti juurde minna, et läbivaatuse ja uuringute abil selgitada diagnoos. Varasel ja õigel ravil on haiguse edaspidise soodsama kulu suhtes oluline tähtsus. Haige enesepoolne panus ravimisel on ravimite täpne, eeskirjale vastav tarvitamine, et ravitulemus oleks parim ja suhteliselt tugevatoimeliste ravimite häirivaid kõrvalnähte vähem.

Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine

Haigel tuleb püüda igati vältida külmetushaigusi ja kõigi elundite põletikke, millele peaaegu alati järgneb reumatoidartriidi ägenemine. Iga ägenemine halvendab liigeste seisundit. Tuleb hoiduda kokkupuutest külma veega ja viibimisest külmas ning niiskes ruumis. Haigestunud liigesed kipuvad vahel üsna varakult painutusseisus kokku tõmbuma ja moonduma. Erakordselt oluline on ravivõimlemine liigeste liikuvuse säilitamiseks ja moondumise pidurdamiseks. Alati ainult võimlemisest ei piisa ja appi tuleb võtta ka asendiravi liigeste moondumise ärahoidmiseks.

Ööseks või puhketundideks asetatakse liigestele, mis tõmbuvad painutusseisu või muusse valesse asendisse, kergesti kinnitatav ja äravõetav spetsiaalne lahas.

Liigeste valu tottu artroosi ajal

Niisugust lahast tuleb kasutada järjekindlalt igal öösel ja kaua aega, näiteks sõrmede ja randmeliigese õige asendi säilitamiseks, moondumise ärahoidmiseks aastat järjest. Põlveliigeste painutusseisu, kõveraks jäämise vältimiseks tuleb lamada kushetil kõhuli, labajalad üle selle otsa, nii on need venitavaks raskuseks. Seda tuleb teha veerand tundi mitu korda päevas. Isegi siis, kui põlv on juba painutusseisu tõmbunud, on selle meetodiga edu saavutatud, rakendades seda iga päev aasta vältel.

Selili lamamisel ei tohi panna ei patja ega riiderulli põlvede alla toetamiseks valu vastu, sest põlved jäävad siis kõveraks. Reumatoidartriiti põdejal on peaaegu alati väsimustunne, mistõttu ta tahab sageli lamada, seda ka haiguse ägenemishoogude vaheajal.

Lülisamba moondumise ennetamiseks peab ta puhkama ja magama kõvavõitu tasasel, lohkudeta voodil või kushetil, madal padi pea all. Jalad olgu põlvedest sirged ja labajalad vastu voodi otsa nii, et labajala ja sääre vahel on täisnurk.

Liigeste valu tottu artroosi ajal

Seega välditakse rippuva, ülesirutatud labajala teket, mille peale tallale ju enam astuda ei saa. Haige olulisim eneseabi seisnebki liigeste moondumise vastu võitlemises ja igasuguste mis tahes põletike lisandumise vältida püüdmises. Liigeste koduseks paikseks raviks kasutatakse salve, geele ja kreeme, mis sisaldavad valu- ja põletikuvastaseid ravimeid.

Osteoporoos e. Mida vanem ja kehaliselt vähem aktiivne on Liigeste valu tottu artroosi ajal, seda enam leidub nende seas osteoporoosiga inimesi.

Haigus tabab enam naisi kui mehi. Osteoporoos on luu ainevahetuse haigus, mille puhul inimese luumass väheneb ja tekib luukoe ehituse muutus, mis toob endaga kaasa luu vastupidavuse languse ja luumurru riski suurenemise.

Luukoe peamisteks mineraalseteks koostisosadeks on üliväikesed kaltsiumi ja fosfori kristallid, mis asuvad orgaanilisest ainest kollageenkiudude tihedas võrgustikus. Need kiud annavad luule suhtelise painduvuse, kaltsiumikristallid - kõvaduse ja tugevuse.

Vananenud luukude asendatakse pidevalt uuega, s. Noorel inimesel on ülekaalus luu kasvamine, täiskasvanul on luu uuenemine ja lagunemine peaaegu tasakaalus, kuid eakal inimesel ületab vana luu lagunemine uue moodustamise.

Seetõttu muutub luu urbsemaks e. Vananemisega kaasnev osteoporoos tekib nii naistel kui meestel. Naiste luud on kogu elu hõredamad kui meestel. Luumassi vähenemine algab naistel umbes aastaselt ja kiireneb pärast menstruatsiooni lakkamist.

Liigeste valu tottu artroosi ajal

Mineraalainete kahanemise põhjuseks on munasarjade talitluse nõrgenemine. Meestel on luumass suurem, mineraalainete kadumine luustikust aeglasem ja see algab umbes aastaselt. Haigus avaldub luumurdude tekkimises. Naistel esineb osteoporoosist soodustatud luumurde palju rohkem kui meestel.

Luumurrud hakkavad naistel sagenema Kõige sagedamini murduvad kodarluu randme lähedal, lülisamba lülid ja reieluukael. Lülisamba lülis väikeste luupõrgakeste murdumine võib toimuda valutult. Kui see toimub seoses raskuste tõstmisega, järsu kummardumise või keeramisega, siis esineb lühem või kestvam seljavalu. Luukoe pideva hõrenemise ja korduvate murdude tagajärjel vajuvad lülid madalamaks ja ka nende kuju muutub. Inimene jääb sellest lühemaks ja selg vajub küüru. Luu tihedust on võimalik määrata vastava aparaadi, densitomeetriga Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Maarjamõisa Haiglas.

Kui densitomeeter näitab osteoporoosi, soovitatakse ravi. Raviks kasutatakse kaltsiumi, kalamaksaõli, D-vitamiini ja muid preparaate. Reieluumurdu ravitakse haiglas, paranemine kipub olema aeglane, mõnikord seda ei toimugi ja järgneb invaliidsus. Tähtis osteoporoosi aeglustaja ja seega luumurdude ohu vähendaja on õige toitumine. Organismile vajalik kaltsium saadakse toiduga.

Suurimateks kaltsiumiallikateks on piimasaadused: täispiim, juust, kohupiim jt. Taimedest sisaldavad rohkem kaltsiumi spinat, murulauk, porrulauk, seller, mädarõigas, herned, oad, porgandid ja kapsad, teised Liigeste valu tottu artroosi ajal.

Täiskasvanud inimene vajab päevas u 1 g kaltsiumi. Selle koguse kaltsiumi saab ta näiteks kolmest klaasist piimast või 80 g juustust. Menopausis naine vajab päevas 1,5 g kaltsiumi.