Mis juhtub artriidi liigesega

Trauma korral on väga oluline mõne ööpäeva jooksul haiget liigest mitte koormata ja vajadusel piirata ka selle liikumist. Tänapäeval teostatakse sünovek­too­mia artroskoopia baasil ja operatsiooni nimetatakse kinniseks sünovektoomiaks. Eestis põeb reumatoidartriiti 0,4 protsenti täiskasvanutest, umbes inimest. Ometi võimaldab õigeaegne haigusele jälile saamine liigesekulumist märkimisväärselt vähendada või koguni peatada.

Edasi kahjustavad aegamisi liigesekõhred ja luud. Liigeste pidev kergelt kõverdatud asend ja vähene liikuvus põhjustavad lihaste ja pehmete kudede atroofiat ehk kängumist, väljavenimist või kokkutõmbumist, mis kõik viivad liigese väärasendini. JIA jagatakse mitmeks alatüübiks. Haigusvorme eristatakse peamiselt selle põh­jal, kas ilmneb ka kogu organismi haigestumise üldnähte nagu palavikku, halba enesetunnet ja sellega kaasuvaid lihas- ja liigesevalusid, nahalöövet ning siseelundite haaratust, või on haigusest haaratud ainult liigesed.

Viimasel juhul jaotatakse haigus alatüüpideks liigeste arvu järgi oligoartriit ehk ühe kuni nelja liigese põletik ning polüartriit ehk viie ja enama liigese põletik. Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul avaldunud tunnuste põhjal.

Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest. Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks. Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel. Ravi on iga lapse jaoks individuaalne.

Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi. Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub. Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel. Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused. Mis juhtub artriidi liigesega põletikuvastaseid ravimeid.

Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks. Baasravimeid hakatakse kasutama kohe peale diagnoosi panemist ja neid võib kasutada ka paralleelselt põletikuvastaste ravimitega. Pikaajaline ravi kestab kuid ja vajadusel aastaidki. Enamike pikaajaliste ravimite mõju hakkab ilmnema alles 2—3 ravikuu järel.

Samal teemal

Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad? Liigesevalusid põhjustab kõige enam artroos, siis tulevad põletikulised liigesehaigused sagedasim reumatoidartriitka traumad või ülekoormusseisundid. Valu ei tähenda alati haiget liigest, vaevusi võivad tekitada ka liigesesidemed, lihased ja kõõlused või nende kinnituskohad. Artroos on seotud liigeste kulumisega ja see esineb tavaliselt eakamatel, kuigi üksikutel algab see haigus 40ndates eluaastates.

Kui seda tõbe välja ei ravita, levib see liigestesse, eriti põlvedesse, ja põhjustab valu. Aja jooksul mõjutab see ka südame-veresoonkonda ja närvisüsteemi. Luupus on autoimmuunne haigus, mis võib tasapisi liigesed hävitada. Luupus on krooniline põletikuline autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid. Enim esineb see noortel naistel. Liigeseid moonutav põletik Reuma on mittespetsiifiline mõiste, mille all mõeldakse rändavat valu luu-liigese-lihasesüsteemis.

Samas on reuma või reumatismi all läbi ajaloo mõistetud ka lapse- ja noorukieas algavat angiinijärgset haigestumist reumapalavikkumille tagajärjel haigestub süda ja tekivad reumaatilised klapirikked. Mis juhtub artriidi liigesega reumatoloogilisel haigusel on oma nimi: reumatoidartriit, anküloseeriv spondülartriit, psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit, reaktiivne artriit, süsteemne luupus, Wegeneri granulomatoos jne. Artriit on liigesepõletik ja erinevaid põletikulisi liigesehaigusi on palju.

Reumatoloogilisi haigusi on teada kokku üle Üldjuhul on tegemist autoimmuunsete krooniliste haigustega, millel on geneetiline eelsoodumus.

  • Luu liigese liigese sormega folk oiguskaitsevahendeid
  • Liigeste valude eemaldamine
  • Juveniilne idiopaatiline artriit | klipmarine.ee
  • Jalu liigeste artroos
  • Seitse nippi rahvameditsiinist, mis aitavad liigesevalu peletada 1
  • Marika Jürgenson,
  • SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada - Tervis Pluss
  • Mis pillid artroosi raviks

Et haigus vallanduks, peavad geneetilisele eelsoodumusele lisaks toimima ka mitmed muud riskitegurid: bakteriaalsed ja viirusinfektsioonid, keskkonnamõjurid ja kahjulikud harjumused. Reumatoidartriidi tõestatud riskifaktor on näiteks suitsetamine.

Kõige sagedasem autoimmuunne liigesepõletik — reumatoidartriit — väljendub tavaliselt sümmeetrilise liigesevalu ja -tursega. Haigus algab sageli just väikestest liigestest labakäedkuid võib esmaselt väljenduda ka näiteks põlveliigestes. Tüüpiline sümptom on hommikune liigesejäikus, mis võib kesta tunde. See on piisav põhjus kohe reumatoloogi juurde minna, sest mida varem haigusele jälile saadakse, seda paremad on ravitulemused. Ekslikult arvatakse, et reumatoloogiline haigus on midagi sellist, mis käib kaasas vanadusega.

Haigestumise eest pole aga kaitstud üheski vanuses inimene. Olenevalt haigusest erineb vaid ealine ja sooline eelistus: mõned haigused avalduvad rohkem noores eas, teised tabavad enim naisi jne. Reumatoidartriidi tekkimise põhjused pole teada.

  1. Tugevamad vahendid liigeste valuga
  2. Pikk valus spin
  3. Sageli esinevad liigesehaigused
  4. Omanike valu
  5. Tabletid liigeste ja kohre raviks
  6. Valu ja Bump kuunarnukis
  7. Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

See on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et keha normaalne kaitsemehhanism on häirunud ja immuunsüsteemi rakud, mis normaalselt kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest, hakkavad ründama keha enda rakke ja kudesid. Kui liigese kulumishaiguse ehk artroosi korral tekib kahjustus liigese kõhres, siis artriidi korral haarab haigus kõigepealt liigeskapsli sisekesta ehk sünooviumi ning tekib liigesepõletik.

Hiljem põletiku levides tekivad kahjustuskolded ka liigese lähedastes luudes, mille tagajärjel liigesed deformeeruvad. Mis haigestumist soodustab?

Eelsoodumus haigestuda reumatoidartriiti on pärilik. See tähendab, et haigus võib päranduda emalt lastele, kuid see ei pruugi alati avalduda. Viimastel aastatel on tõestatud, et suitsetamine on üks RA teket soodustav faktor. Seega inimesed, kelle perekonnas on teada artriidihaigeid, peaksid kindlasti suitsetamisest hoiduma. Vallandavaks faktoriks võivad olla infektsioonid, füüsiline või emotsionaalne trauma, hormonaalsed nihked seoses raseduse või menopausiga.

Eestis põeb reumatoidartriiti 0,4 protsenti täiskasvanutest, umbes inimest. Haigestuvad tavaliselt 40—50aastased parimas tööeas inimesed. Naistel esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel. RA algab sageli hiilivalt ja sümptomid kujunevad välja aegamööda. Tunnuseks on liigeste turse ja valulikkus ning hommikune jäikus liigestes, mis kestab üle tunni.

SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada

Patsiendid kirjeldavad liigesejäikust võimetusena hommikuti kätt rusikasse pigistada ja ägedama põletiku korral ei saa endale tekki peale tõmmata või ennast ise riidesse panna. Kaasneda võivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus ja palavik.

Liigesvalu ja turse tekkimisel tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab patsiendi liigeseid ning teeb esimesed analüüsid. Kui perearstil tekib kahtlus, et tegemist on põletikulise liigeshaigusega, siis on äärmiselt oluline inimene kiiresti reumatoloogi juurde saata.