Mis aitab valu uhises, Sarnased artiklid

Meie mälus on mustrid, mis tingivad meie käitumise valu korral. Filosoofia[ muuda muuda lähteteksti ] Valu on kehaline aisting , nagu ka näiteks sügelus , kõdi , surin ja orgasm.

Ometi on terve mõistus sellise samastuse vastu, samuti paistab, et terve mõistus ei pea valutundmist millegi füüsilise tajumiseks. Tõepoolest, terve mõistus peab mõeldavaks nii mingis kehaosas valu tundmist, ilma et vastav kehaosa oleks kahjustatud, fantoomvaludishias kui ka valu mittetundmist hoolimata kahjustusest valuvaigistite või anesteesia toimel. Nagu teisigi teadvustatud episoodide elamusi, peetakse valusid tavaliselt privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks.

Rääkides valudest kui elamustest, räägitakse neist ühtlasi nii, nagu neid elamusi kuidagi seesmiselt tajutaks, nii et mõte läheb introspektsioonile.

  • Ka tohtrid kinnitavad üksmeelselt, et valu on peamine põhjus, miks abi otsitakse — mõnikord paneb see inimesi tegutsema, teinekord murrab maha.
  • Tööpakkumised Kroonilise valu käsitlus Igaüks tunneb mõnikord valu.
  • Мысли его то и дело возвращались к Сьюзан: он надеялся, что она уже прослушала его голос на автоответчике.
  • Liigeste ja veenide valu salvi

Valutundjad ütlevad, et nende elamused on privaatsed selles mõttes, et neil endil pole nendele sellist episteemilist ligipääsu nagu neil endil nad tunnevad valu ning selle põhjal saavad teada, et nad seda tunnevad ; see vastandub tavaliste tajuobjektide vahetu vaimuvälise ümbruse, sealhulgas oma keha avalikkusele.

Paistab ka, et valud on subjektiivsed selles mõttes, et nende olemasolu sõltub sellest, et neid tuntakse; ka selles suhtes nad erinevad tavalise välistaju objektidest. Paistab, et inimestel on eriline episteemiline autoriteet oma valude suhtes: nende valuteated paistavad olevat korrigeerimatud või isegi eksimatud. On paratamatu, et kui keegi usub, et tal on valus, siis tal on valus.

On paratamatu, et kui kellelgi on valus, siis ta teab, et tal on valus, ennastsisendav vaimuseisund. Nii et paistab, et pole vastandust näilise ja tegeliku valu vahel. Paistab, et siis ei saa mul valu tundmise põhjal tekkida ekslikku uskumust, et mul on valu, nii nagu välistaju puhul. Valudel kui aistingutel ei ole asukohta. Aga millele me siis asukoha omistame, kui me seostame valusid kehaosadega? Kui jutt on välistajust, näiteks millegi nägemisest, siis teised saavad seda samamoodi näha hallutsinatsiooni korral Mis aitab valu uhises ei toimu.

Erinevalt nägemisest endast eeldab oma nägemisest teatamine endast, et teataja paigutab kategoriseerib nähtu mingi mõiste alla.

Salv ja geelid liigeste ravis

Valuteate tõesus ei nõua mingi vastava seisundi olemasolu kehaosas. Kui me ütleme, kus meil valutab, siis me ei võta sidumust, et selles kohas on mingi kahjustus; välistaju puhul on asi teisiti. Aga kui ma rääkides valust mingis kohas, ei paiguta sellesse kohta ei vaimset elamust ega Mis aitab valu uhises seisundit, mida ma siis teen? Tervel mõistusel on raske vastata. Siiski, kui väga peale käia, siis öeldakse, et tegu Valu mandibulas millegagi, mida ma introspektsiooni abil saan jälgida ja kirjeldada, ja see sisemise tähelepanu privaatne ja subjektiivne objekt, mille kohta ma ei saa eksida, asubki kehaosas.

Kui seda tõsiselt võtta, siis tuleb välja, et sellel asjal on küll asukoht avalikus ruumis, aga ainult minul on sellele episteemiline ligipääs; ja selle olemasolu sõltub sellest, et ma seda tunnen tajun.

Tekib ka küsimus, et kui see asi on minu tähelepanust eraldi, kuidas siis nii saab olla, et ma ei saa selle kohta eksida. Ja mis laadi asi see siis on, kui see pole füüsiline? Nii et terve mõistus ütleb kokkuvõttes midagi niisugust, et valu on ühtaegu akt ja objekt. Tajuakti analüüsitakse tajuja seisukohast nii, et selles osalevad elamus ja mõisteline kategoriseeriminest mõistete rakendamine taju objektile ja selle omadustele.

Navigeerimismenüü

Tajuelamused on tajujale läbipaistvad, nii et ta tajub vaimuvälist reaalsust otseselt, tajumata või teadvustamata kõigepealt elamust või selle omadusi. Niisugust tervemõistuslikku vaadet nimetatakse tavaliselt naiivseks realismiks või otseseks realismiks.

Uhise valu ravi ravi

Kaudse realismi järgi on see otsesus illusoorne: tegelikult teadvustatakse otseselt elamuslikke vahendajaid, ja vaimuvälist maailma tajutakse kaudselt. George Edward MooreBertrand Russell ja Henry Habberley Price 'i järgi on need vahendajad fenomenilised või mentaalsed partikulaaridmida tavaliselt nimetatakse meelteandmeteks.

Oletame, et kellelgi on hallutsinatsioon.

Shutterstock Keel kipitab ja valutab, põletav tunne on kogu suus ja ka huultel. Silmaga pole aga midagi halba näha. Milles on asi?

Intuitsioon ütleb, et ta näeb midagi. Meelteandmeteteooria järgi ta näeb fenomenilisi indiviide meelteandmeidmillel reaalselt ongi need omadused, mis paistavad. Meelteandmed on privaatsed, subjektiivsed ja ennastsisendavad ning on korrigeerimatu teadmise allikas.

Meelteandmed ei ole meeleelundite ees, vaid teadvuses. Tajulise teadlikkuse puhul on alati tegu fenomeniliste objektide teadvustamisega, olgu siis tegu hallutsinatsiooniga või tajuga. Kuigi välistaju puhul tajutakse välisobjekte ja nende omadusi kaudselt, seda kaudsust tavaliselt ei teadvustata; seda näitab ainult filosoofiline refleksioon.

Core Set 2021 Bundle Unboxing - MYTHIC!

See valu on kesknärvisüsteemi ja aju toodang. Samamoodi tunneb fantoomvalu näiteks amputeeritud jalaga inimene, ta võib tunda, et varbad valutavad, kuigi varbaid enam ei ole.

Artroos koigis liigestes

Aju moodustab minevikuga seotud mälujälgi, asendab neid uue ja väljamõeldud või mujalt ülevõetud teabega ning pakub meile mineviku kohta mälupildi, millel ei pruugi tegelikkusega üldse midagi ühist olla. Aju ei tembuta mitte ainult mälestustega, vaid aju suudab meid ka ilma põhjuseta murtsema ja hirmu tundma panna.

Tugev valu liigeste parast insulti

Ja see omakorda suurendab valu. Aju võib meie valusid ka leevendada.

Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke. Meditsiiniõdede üheks ülesandeks on patsiendi ettevalmistamine ja tema toetamine enne ravi, selle ajal ja pärast ravi, eriti laste puhul. Valu vaigistamiseks kasutatavaid ravimeid nimetatakse valuvaigistiteks ehk analgeetikumideks. Filosoofia[ muuda muuda lähteteksti ] Valu on kehaline aistingnagu ka näiteks sügeluskõdisurin ja orgasm. Kehalistel aistingutel on tavaliselt asukoht kehas, intensiivsus, kestus ja mõned muud omadused, mida tavaliselt omistatakse füüsilistele esemetele ja kvantiteetidele, aga neid peetakse privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks.

Näiteks kui me usume mõnda ravimeetodit, et see aitab, oleme postiivsed, siis valu ka väheneb. Kuigi teadlased on oma uuringutega tõestanud, et see meetod ei toimi, võib platsebo efekt valu ravida mõnede teadustööde kohaselt isegi tõhusamalt kui morfiin, mis on väga tugev valuvaigisti. Kroonilise valu põdeja aju reageerib isemoodi ka teistele ärritustele, mitte ainult valule. Valukannataja võib tasapisi muutuda ülitundlikuks paljude asjade suhtes: tuuletõmbusele, mürale, eredale valgusele, jne.

Site wide poll

Nii tekib nõiaring, kus närvisüsteem on pidevas ülepinges ja patsient on pidevalt väsinud. Kuidas kroonilist valu ravida saab? Kroonilise valuga patsient vajab arstipoolset selgitamist ja nõustamist. Patsient peab aru saama, mis temaga toimub, miks valu püsib ja kuidas ta end ise aidata saab.

Näo-lõualuukirurg Aili Tuhkanen seletab lähemalt. Miimika abil saame väljendada oma tundeid, rääkides-süües keelt liigutada jne. Ka valunärvid on siin väga hästi arenenud ning seetõttu võib suu- ja näo-lõualuude piirkonnas esineda palju erinevaid valusid, mille eristamine on vahel raske just valuteede ühinemise ja sellest tingitud valuimpulsside summeerumise tõttu.

Kroonilise valu käsitlus

Diagnostika ja ravi seisukohalt moodustavad eri rühma kroonilised valud, mille põhjuse väljaselgitamine võib olla raske ja arstile tõeline väljakutse, sest põhiteadmistega valuravist siis tavaliselt ei piisa. Põletava suu sündroom Keelevalu ehk glossodüüniat nimetatakse ka põletava suu sündroomiks ingl burning mouth syndrome. Tavaliselt kaebavad sellised patsiendid põletustunde, suukuivuse, maitsetundlikkuse häirete, söömisharjumuste muutuste, valu, unehäirete, tujukuse, hirmu ja depressiooni üle; osal on vähihirm.

Iseloomulik on, et valu tugevneb päeva edenedes: öösel on kõik rahulik, valu kogub hoogu päeval ning õhtul on vaevused kõige tugevemad. Raske selgust saada Haigus on raske probleem nii patsiendile kui ka arstile, kuna kliiniliselt ehk arstile silmaga nähtavalt midagi paista ei ole — põletava suuga inimesed käivad meeleheitlikult ühe arsti juurest teise juurde selgust saamata.

Haiguse tõeline põhjus ja kulgemise seaduspärasus on aga tänapäevani ebaselged — paljudel juhtudel on see eespool nimetatud põhjuste kombinatsioon. Võimalike mõjurite pingerida Põletava Mis aitab valu uhises sündroomi tekkepõhjused on paljudest teooriatest ja oletustest hoolimata veel täpselt teadmata.

Sündroomi põhjustavate võimalike tegurite pingerida. Kolmas pole rahul, et arstid iga kord vahetuvad ja järgmine uus ei tea jälle tema lugu. Visiidiaeg kulub vanade probleemide ülekordamisele ja tohter pakub välja neidsamu võimalusi, mis ei sobinud ka varem.

Liigeste ravi valtimine

Neljas on õnnetu, et arst on järsk ja ebaviisakas, kellelt ei julgegi midagi küsida. Ega patsientki alati inglina käitu.

Arstiga suhtlemine seab kaalule „vaid” tervise

Mäletan üht telefonikõnet, kui inimene tõemeeli küsis nõu, mida teha — nimelt oli ta hiljuti oma arsti läbi sõimanud, kuid nüüd vajas taas sama meediku abi. Piinlik lugu — soovitatud sai vaid vabandamist. Teine patsient jättis visiidile minemata, sest samal päeval oli üle pika aja ilus ilm ja peenrad tahtsid rohimist. Tohter ootas tühjas kabinetis asjatult. Kui ta järgmisel korral patsiendilt tulemata jäämise põhjuse kohta küsis, tuli viimasel punastades käigu pealt hädavale välja mõelda.