Tabas oma polve taru

Näitlejal jääb vähemalt paar rolli teatrilukku särama. Tulekahju lõi taeva punetama. Unistasin pilvetagustest kõrgustest ja ebatavalisest õnnest. Ilmetu neiu muutub ja lööb tantsides otse särama.

Armastusest, kirest joobuma. Neiu lähedusest joobunud noormees. Võiduihast joobunud vallutaja. Muusikast võis ta eneseunustuseni joobuda. Juhmard oled, ei märka õnnest kinni hoida. Seda juhmardit on kerge ninapidi vedada. Igavene, viimane, vana, kuradi juhmard. Ei ole midagi jäädavat. Teosel on jäädav väärtus. Unistab jäädavast õnnest, rahust. Tundis, et seekordne lahkumine on jäädav.

Lapsepõli on jäädavaks seljataga. Metsakalmistul on saanud jäädava puhkepaiga paljud meie kultuuritegelased. Otsib jäädavamat eluaset. Kord nädalas, kuus, aastas. Üks kord suve jooksul. Puudusin koolist kaks, mitu korda järjest. Olen seal käinud korra või paar. Käis toas mõned korrad edasi-tagasi.

tabas oma polve taru

Näidendit kanti ette esimest, teist, kolmandat korda. Mind võeti iga kord lahkesti vastu. Seda juhtus korra, mitte rohkem. Ma ei ole kordagi tööle hilinenud. Olen seda juttu kuulnud juba korda kümme, paaril tabas oma polve taru. Tule mõni teine kord! Kui palju kordi olid nad õnnest unistanud! Nägin Tiitu viimast korda mais. Ta on käinud Helsingis viiel korral. Mitmendat korda sa seda raamatut loed? Kohtusime vaid üksikutel kordadel. Sel korral me kinno ei läinud.

Asja arutamine lükati edasi järgmiseks korraks. Kord, korra kasutatud nõud. Probleem on olnud kõne all juba kümneid, lugemata arv kordi. Ole sa tuhat korda tänatud!

Narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda.

Mis niisugusel korral teha? Vastasel korral tulistan! Mul on raha häda korraks kõrvale pandud. Kelle kord on täna lõunasööki valmistada? Nüüd jõudis, tuli vastamise kord minu kätte. Triinu kord oli täna karja minna. Ta arvas, et nüüd on tema käes kord surra. Veskilised ootasid kannatlikult oma korda. Rukis oli koristatud, nüüd tuli kord suvivilja kätte. Neli korda suurem, väiksem. Viisteist korda kiirem.

Kümneid kordi odavam, lihtsam.

  1. Põlvest põlve – KAKTUS
  2. Mesinikule | Mesi otse metsast
  3. [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"
  4. Tagasi valus valu ravim
  5. Küsimus nr - Vastab spetsialist - klipmarine.ee
  6. Folk CP-liite ravi
  7. Koik luuvalu lihaste liigesed
  8. Tagassaare külas kogub jõudu 15 miljonit töötegijat

Põldu oli rohumaadest kolm korda rohkem. Teenin sinust mitu korda vähem. Olen kaks korda nii vana kui sina. See luup suurendab kaks ja pool korda.

tabas oma polve taru

Elatustase on tõusnud poolteist korda. Järve pindala vähenes kuivendamisel enam kui kolm korda, üle kolme korra. Seitse korda üheksa on kuuskümmend kolm.

Toa põrand oli ruut: neli korda neli meetrit. Poiss jooksis kolm korda ümber maja.

kultuuriblogi noortele

Andis päris käia, enne kui külale korra peale sain. Vaikselt, tasa, kõvasti, ilusasti, kõlavalt, kähinal, heleda häälega laulma. Ta laulab hästi, kindlalt, vaimustunult, innuga. Laulab metsa poole 'viisilt kõrvale kaldudes, valesti'.

tabas oma polve taru

Lapsed, laulame midagi kevadest! Sopranit, alti, tenorit, baritoni, bassi laulma. Laulab ooperis, operetis. Kes laulab selles etenduses Toscat? Laulab soolot, kooris, ansamblis, kvartetis. Käib poistekooris laulmas. Tulime laulmast. Laulab noodist, klaveri saatel, orkestriga.

Ümiseb, joriseb, lällutab, põrutab, üürgab, rõkkab, lõõritab, kõõrutab laulda. Süda laulab õnnest, rõõmust. Linnud laulavad, nii et mets kajab. Ööbik laksutab laulda. Kukk laulis kolmandat korda.

Küsimus nr 2617

Emamesilane laulab tarus. Sääsed laulavad. Kilk laulab ahju taga. Raielangil laulavad saed. Kumedalt laulavad telefonitraadid. Meri, torm laulab oma ürgset viisi. Vagunirattad laulavad monotoonset rütmi. Teekann laulab pliidil.

Koidula on laulnud isamaast. Eeposes lauldakse vägilasest. Seda juttu, sellest asjast ei maksa küla mööda laulda.

Pugeja laulab järele, mis suured saksad ees ütlevad. Võimumeestele, võimule kiitust, kiidulaulu, ülistust laulma 'võimumehi kiitma, ülistama'. Avalikult laulavad ühte, südames mõtlevad teist. Küll siis laulad teist laulu 'räägid teist juttu', kui tegelikku olukorda näed. Reeturiga pikka laulu ei lauldud 'reeturi saatus otsustati kiiresti'. Jaanituli, lõke leegitseb. Puhus koldes hõõguvad tukid leegitsema. Katus süttis ning lõi leegitsema. Marsiti rongkäigus tõrvikute leegitsedes.

Maailm leegitses sõjatules. Päike leegitseb pea kohal. Taevas leegitseb ehapunas. Õhtupäike pani aknad leegitsema. Järv leegitseb kuupaistel. Niit, aas leegitseb kullerkuppudest, võililledest. Palged lõid vihast, häbipunast leegitsema.

Sügisvärvides leegitsev mets. Armastus lõi leegitsema. Viha, raev leegitses ta hinges, südames. Noortes leegitses isamaa-armastus. Silmad leegitsevad õnnest, vaimustusest. Kirjutab leegitsevaid armastuslaule. Leegitsev pilk.

Martna mesinik tõestas, et Austraalia imetaru meeldib ka Eesti mesilastele

Õhupall, autokumm lõhkes. Tal lõhkes peas veresoon. Pimesool on lõhkenud. Rakud, vesivillid lõhkevad.

Seemne kest lõhkeb, idu tungib välja. Pea valutab nii, et tahab lõhkeda. Mürsk, miin lõhkeb. Lõhkekuul lõhkeb märgi tabamisel. Aurukatel lõhkes. Lõhkemata granaat. Huuled, käed, sääred on tuulest, kuivusest lõhkenud.

Noorel kasel on sile koor, vanal lõhkenud praguline korp. Lõhkete kadedusest, kui Jaani uut maja näete. On armukadedusest, vihast, uudishimust, rõõmust ja õnnest, uhkusest, vihast lõhkemas.

tabas oma polve taru

Süda tahab murest lõhkeda. Meelesegaduses põletas Juhan Liiv oma käsikirju. Mees hüpanud meelesegaduses üle parda. Olin õnnest nagu meelesegaduses. Öösel oli majja, keldrisse, lattu, kauplusse sisse murtud ja palju vara ära viidud. Murdsime rüsinal uksest sisse. Polk murdis linna, vaenlase kaitsesse sisse. Kevad murrab sisse. Kirjandusse murdsid sisse uued tuuled. Ei jõua enam niipalju teha kui varem — vanadus murrab sisse.

Nurjatu suur kivimürakas. Nurjatu kena teema! Mure, ahastuse, valu, viha pärast nutma. Nutab hardusest, rõõmust, õnnest. Valjusti, suure häälega, hüsteeriliselt, hääletult, vaikselt nutma. Nuttis kibedasti, haledasti, südantlõhestavalt. Tihub, nuuksub, vesistab, tönnib, röögib nutta.

Nutab rõõmu- solvumispisaraid. Mis sa nutad, ära sellepärast nuta! Laps karjub, nutab. Silmad on punaseks nutetud. Mure, solvumine ajab, paneb nutma. Hakkas, puhkes, purskas nutma.

Miks, mille peale ta nutma hakkas? Pole kohta, kus võiks end tühjaks nutta. Nutab ja naerab vaheldumisi. Nuttis öösel hea peatäie, padja märjaks. Nutab oma nurjunud elu tabas oma polve taru. Emad nutsid oma sõtta viidud poegi. Üksi jäetud kutsikas nutab haledasti. Mustlasorkester mängib, viiulid laulavad ja nutavad.

Tuul nutab korstnas, telefonitraatides. Kurb sajune ilm, puud ja põõsad, katuseräästadki nutavad. Kuusk nutab vaigupisaraid. Mesinikule on jälle number üks mesindus, siis alles tuleb pere ja viimasena hobi, mis ulatub otsaga mesilindude manu.

  • Tagasi ülesse Miks mesilaspered kaovad.
  • Tagassaare külas kogub jõudu 15 miljonit töötegijat - Uudised - Pärnu Postimees
  • Balsami teateid liigestest
  • Keeruline salv osteokondroosis
  • Jobutas terve päeva maha.
  • Aneemia ja liigesevalu

Majanduslikku miinust tõi läinud suvel Suurekivi tallu mesikäpp, kes magusaisuga lammutas 16 taru. Üks suvine tugev mesilaspere maksab paar tuhat krooni, peale selle taru hind ja saamata jäänud tulu.

tabas oma polve taru

Korrutades tuleb mitme nulliga kopsakas summa. Parim talv mesilasperedele on viie kuni seitsme miinuskraadiga: siis ei teki tarus niiskust ega tarvita talvitajad liialt sööki ja neil jätkub puhastuslennuni energiat.

Korjeajal raame lisada ja vahetada. Esimesed korjed tulevad kevadel pajult ja võilillelt, mis õitseb hästi ruttu ära. Järgnevad uued õied nii, nagu nad looduses avanevad — vaarikas, seejärel ristik ja raps, kuid kõik oleneb ilmast ja aastad pole ühesugused.

Korje lõpeb kanarbiku õitsemise lõppedes. Mesinik saab puhkust siis, kui ka viimane saak — kanarbikumesi on välja võetud ja vurritatud. Siis, oktoobris, on veidi rahulikum aega, aga peagi algavad juba jõulumüügid ja -laadad.

Talvel ehitab Sulev tarusid ja raame, teeb liiste jm vajalikke puutöid. Talvine töö on ka vahasulatamine ja vahast küünalde valmistamine. Puuseppade pere valmistab ka nn meepõhiseid tooteid, s. Sellest seisukohast võttes on isegi suur osa mesinikke allergilised. Eriti kevadel, kui organism ei ole üle pika aja mürgidoosi saanud, tekkib ka neil kerge reaktsioon, juba teine või kolmas nõel ei avalda enam mingit mõju. Meedikute kinnitusel peaks hea tervise juures olev täiskasvanu taluma lühikese aja jooksul kuni nõelamist.

Kahjuks ei täpsusta see allikas, kas see lühike ajaperiood on üks või kümme tundi. Väga levinud on suhtumine, et mesilane lendab summ-summ-summ ning tuleb ja nõelab suts-suts-suts. Lugupeetud lapsevanemad, palun ärge süstige järeltulevasse põlve hirmu mesilaste ees, parem rääkige, kui kasulikud nad on ja kuidas nõelatasaamisest hoiduda. Alles maailma avastavad põngerjad ei näe pisikeses putukas mingit ohtu ja võivad pahaaimamatult püüda mesilast pihku võtta.

Nõelatasaamise korral on kisa muidugi taevani, elu esimene nõel ei ole aga kunagi ohtlik. Lapsel ei ole sünnist saati allergiat mesilase mürgi suhtes, see võib välja kujuneda alles kokkupuutel allergeeniga, ehk siis peale esimest mesilase pistet.

tabas oma polve taru

Nõelatasaamise korral on väga tähtis kiire ja oskuslik nõela eemaldamine. Suurim viga on püüda näppudega nõelast haarates seda naha seest välja tõmmata.

Saaremaal tegutseb asjatundjast taruvaras

Mesilase nõel tuleb eemaldada mööda nahapinda tehtava kraapimisliigutusega, näiteks küünega, nii ei pigistata kogu mürgipõie sisu kehasse tühjaks. Mesilaspere esmane instinkt on paljuneda, niisiis tuleb kasvatada üles rohkesti järglasi, selleks on vaja varuda toitu.

Õitelt nektarit koguv mesilane keskendubki vaid selle hankimisele, ei ole kunagi tige ega kipu ründama. Seega on lillepeenart rohiva aiandushuvilise võimalused nõelata saada praktiliselt nullilähedased. Iseasi, kui mesilane kogemata pihku satub, aga seegi võimalus on peaaegu olematu. Proovige mõnda õit, millel mesilane tegutseb, veidi raputada, viivitamatult lendab ta minema, veidi rahulikumasse ja ohutumasse kohta oma tegevust jätkama.

Kõige jahmatavam ettepanek nõelamisohu vähendamiseks on kirja pandud mesindus. Arvestades Eesti veel suhteliselt hõredat asustatust on see võib-olla isegi teostatav, kuid kirsi- ja ploomipude otsas peavad aiapidajad siis ise tolmeldamas käima, samamoodi nagu hiinlased siin videos alates 42 minutist. Teiseks selle ettepaneku jõustamisel tekkivaks probleemiks on suurenenud kulutused transpordile ja mesilagruppide kaitsmisele metsloomade ning vandaalide eest, mis kajastuvad mee hinnas.

Sajad, kui mitte tuhanded väikemesinikud ilmselt loobuvad, ülejäänute toodang aga muutub sedavõrd kalliks, et kodumaist tervislikku mett leiab pisikestes purkides eksootiliste toodete riiulist.

Kas Te olete valmis ostma ainult igavesti vedelana valus ja lohkuda poidla liigese küsitavate raviomadustega import- või kes teab millest toodetud kunstmett? Korduvalt on esitatud küsimusi mesilaste pidamise tingimuste kohta tiheasustusaladel ning tehtud ettepanek määrata minimaalne kaugus krundi piirist.

Eestis nagu ka enamikes teistes riikides mesila paigutust reguleerivat seadust ei ole. Meetri täpsusega taru asukoha paikapanek naabri aiast oleks üsna rumal. Kui ikka aias rohkelt nektarit andvad taimed õitsevad pole vahet, kas taru asub viie või viiesaja meetri kaugusel, mesilasi on seal ikka samapalju.

Kui paari paigalseisva taruga suudavad inimesed veel harjuda, siis sülemite lendamine tekitab paljudes lausa õudu. Hirmul pidavat suured silmad olema ning ohtlikkuse seisukohalt on sülem kordades vähem agressiivne, kui oma tarus elav mesilaspere. Kuigi suur hulk mesilasi võib pelglikule inimesele tunduda reaalsuseks saanud õudusfilmiga, on tegu vaid omale uut kodu otsiva mesilasperega ning nõelamine on küll viimane tegevus, millele sülemimesilastel aega mõelda on.

Selleks, et naabrid pidevas nõelamishirmus ei peaks elama, saab mesinik ise palju ära teha, tarude minemavedamine hädavajalike tegevuste hulka kindlasti ei kuulu. Esmasena oleks vaja kindlaks tabas oma polve taru mesilaste peamine lennusuund. Kui see ikka madalalt üle naabri krundi käib, tuleks tarud teise kohta paigutada või rajada nende ette tõke sundimaks mesilasi kõrgemalt lendama, näiteks istutada jupike hekki või põõsad.

On aga naabril vahetult aia ääres mõned õunapuud, nende vahel paar marjapõõsastki, võib tarud paigutada üsna aia serva, lennuavaga oma krundi poole muidugi. Õisi külastavad mesilased nagunii, hiljem on aga viljapuud piisav looduslik tõke sundimaks neid inimesele ohutust kõrgusest lendama.

Ettevõtlikumad väikemesinikud on paigutanud tarud isegi laugematele katustele ning sel juhul om inimeste ja mesilaste peamiste liikumisteede ristumine täiesti välistatud.

Teiseks äärmiselt oluliseks tegevuseks on mesilasemade valik. Jättes selle töö tegemata muutub ka kõige rahulikum pere ajapikku raevukalt tigedaks ja ei lase elada ei mesinikul endal ega tema naabritel. Tigedaid järglasi andvad emad tuleks esimesel võimalusel asendada tuntud emakasvatajatelt ostetud mesilasemadega.

Järgmistel aastatel võib kasutada ka oma mesilast pärit sülemikuppe eeldusel, et need on võetud kõige rahulikumast, töökamast ja haiguskindlamast perest. Aga isegi sel juhul on perede inimsõbralikkuse ja sülemlemiskainuse säilitamiseks vajalik igal aastal hankida mõni tõuema, orienteeruvalt üks iga 8 — 10 pere kohta. Tuulise ja äikeseeelse ilmaga on mesilased veidi kurjemad, seega ei ole soovitav sel ajal peret läbi vaadata.

Ka korjevaesel ajal, näiteks suve lõpul, lasevad mesilased astla tunduvalt kergemini käiku. Sel ajal on paratamatult vaja mesi välja võtta ja tarud talvekorda panna. Töö tuleb küll ära teha, aga ümberkaudsete elanikega arvestama peab ikkagi. Kui naaber ikka teisel pool aeda põõsast marju korjab, tasuks oma tegevus tabas oma polve taru lükata või toimetada mõne rahumeelsema ja kaugemal asuva taru kallal.

Kevadise puhastuslennu päeval tasuks naabrit hoiatada paludes tal pesupesemisest hoiduda. Talve tabas oma polve taru kogunenud seedejääkidest vabanevad mesilased tarust küll väga kaugele ei lenda, siiski istuvad nad meelsasti nöörile riputatud pesule ning sinna jäetud plekkide vastu on enamus pesupulbreid võimetud.

Mesilasse tuleks üles seada jooginõu ning õpetada mesilased sealt vett võtma. Vastasel juhul vallutavad nad naabrite kastmisanumad ning koerte-kasside joogikausid. Ühesõnaga on tegelasi ja tegevusliine palju ja see nõuabki lugedes pidevat keskendumist. Kuna raamat on kirjutatud lühikeste peatükkide ja lausetega, on seda hoolimata paljudest ja läbisegi vahetuvatest tegelastest lihtne lugeda, mis aitab paremini sisule keskenduda.

Iga peatükk jutustab eraldi tegelasest ja hüppab ajas edasi-tagasi. Vahelduseks peatükid, kus on kirjeldatud ainult tegelase mõtteid, mineviku meenutamist ja pihtimist. Tänu sellele on kergem mõista tegelaste mõtte- ja käitumisviisi, mida autor on hästi tabanud. Terve raamatu vältel avastad sa üha rohkem tegelaste ja nende vaheliste suhete kohta.