Olade karistuse haigus

Teda vaevasid rasked unenäod. Kõik nende tunnetega seotud mõtted mürgitavad keha.

Ei, Raskolnikov ei olnud õe vastu külm. Oli üks silmapilk kõige viimanekus ta oleks tahtnud tugevasti õde kallistada ja temaga jumalaga jätta ja isegi öelda, kuid ometi ei söandanud ta temale kätt anda.

Niisugused ei kannata kunagi välja…» Ja ta mõtles Sonja peale. Aknast hõõgus jahedust. Hoovil ei paistnud enam nii hele valgus. Äkki võttis ta mütsi ja läks välja. Muidugi ei võinud ega tahtnudki ta oma haiglase seisukorra eest hoolitseda. Kuid kogu see kestev ärevus, kogu see hingeline koledus ei võinud ilma tagajärgedeta mööduda. Ja kui ta veel päris palavikus ei lamanud, siis võib-olla nimelt just sellepärast, et see sisemine, alatine ärevus teda esialgu jalul ja mõistuse juures hoidis, kuigi kuidagi kunstlikult.

Ta hulkus ilma eesmärgita. Päike loojenes. Viimasel ajal hakkas temas avalduma mingisugune eriline tusk. Selles polnud midagi eriti purevat, põletavat; kuid temast hõõgus midagi alalist, igavest, temas oli tunda ette selle külma, surmava tusa lõpmatuid aastaid ja mingisuguse «arssinapikkuse ruumi» Olade karistuse haigus. Õhtusel tunnil hakkas see tunne teda iseäranis tugevasti piinama.

Mitte et lähed Sonja juurde, vaid Dunja juurde! Teda hüüti. Ta vaatas ringi, Lebezjatnikov tormas tema juurde. Mõelge ometi, Katerina Ivanovna teostas oma kavatsuse ja viis lapsed ära! Meie Sofja Semjonovnaga leidsime nad vaevalt üles. Ise peksab teine panni, lapsi ajab tantsima. Lapsed nutavad. Seisatavad tänavaristidel ja poodide ees. Nende järel jookseb rumal rahvas. Aga Katerina Ivanovna on täiesti meeletu.

Ütlen teile, lõplikult hullumeelseks läinud. Neid viiakse politseisse. Võite ette kujutada, kuidas see mõjub… Praegu on nad kanali ääres, -i silla juures, Sofja Semjonovna korterist mitte kaugel. Selle ligidal. Iseäranis olid siia poisid ja tüdrukud kokku jooksnud. Katerina Ivanovna kähisev ja rebenev hääl kuuldus juba sillale. Tõepoolest, see oli imelik vaatepilt, mis tänavale tulnud rahvast võis huvitada. Katerina Ivanovna oli siin oma vanade riietega, villase salli ja mõlgitud õlgkübaraga, mis inetu kägarana viltu löödud.

Ta oli tõepoolest täielikus hullustuses. Ta oli väsinud ja hingeldas. Tema tiisikusest piinatud näo ilme näis halvem kui kunagi enne pealegi paistab tiisikushaige tänaval päikesepaistel ikka haigemana ja inetumana kui kodus ; kuid tema erutus ei lakanud ja iga hetkega ärritus ta ikka rohkem.

Ta kargas laste kallale, karjus nende peale, manitses ja õpetas neid siinsamas rahva ees, kuidas tantsida, ja mida laulda, hakkas neile seletama, milleks seda vaja, langes nende mõistmatuse tõttu meeleheitesse, lõi neid… Pärast, ilma et oleks lõpetanud, tormas rahva juurde; kui ta seal mõnd pisutki paremini riietatud inimest nägi, kes vaadates seisatas, tõttas ta silmapilk temale seletama, et vaadake, kui kaugele on viidud «suursuguse, võiks isegi öelda, aristokraatse perekonna» lapsed.

Kuulis ta rahva seas naeru või norivat sõna, siis kargas ta kohe ülbete kallale ja hakkas nendega sõimlema. Mõned naersid tõepoolest, teised vangutasid pead; üldiselt oli kõigil huvitav vaadata hullumeelset ja tema hirmunud lapsi.

Panni, millest rääkis Lebezjatnikov, ei olnud; vähemalt Raskolnikov ei näinud seda; kuid panni peksmise asemel hakkas Katerina Ivanovna oma kuivetanud käsi taktis laksutama, kui ta sundis Poljat laulma ja Leenat ning Koljat tantsima; ta katsus isegi kaasa laulda, kuid juba teisel noodil katkestas piinav köha ta hääle, mis ajas ta uuesti meeleheitele, ja ta needis oma köha ning nuttiski.

Kõige rohkem vihastas ta Kolja ja Leena nutu ja hirmu pärast. Tõepoolest, ta oli püüdnud lapsi tänavalauljaina riietada. Poisile oli millestki punasest ja valgest turbanitaoline peakate tehtud, et ta kujutaks türklast. Leenal polnud erilist riietust; ainult pähe oli talle pandud õndsa Semjon Zahharõtši punane korrutatud lõngast kootud müts või õigemini — narrimütsselle sisse aga torgatud tükk valget jaanalinnusulge, mis oli juba Katerina Ivanovna vanaema oma olnud ja oli alal hoidunud kastis perekondliku haruldusena.

Poljake kandis oma harilikke rõivaid. Ta vaatas pelglikult ja nõutult ema, ei läinud temast eemale, varjas oma pisaraid, aimas Olade karistuse haigus hullumeelsust ja vahtis rahutult ringi. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. Temaga Olade karistuse haigus saa sul kerge olema: tal on väga raske iseloom.

Koolis pidasid õpetajad Anne raskeks lapseks. VIIIa oli kooli raskemaid klasse. Hingata on raske, õhust tuleb puudu. Ühtlasi kuulsin, et hingamine raskem harilikust. Raske kuulmisega taat. Temaga tuleb kõvasti rääkida, tal on raske kuulmine.

Eutanaasia aluseks on haige tahe. Aktiivne eutanaasia 'aktiivne surma esilekutsumine, patsiendi surmamine'. Passiivne eutanaasia 'vajalikust ravist loobumine'.

Pea oli pohmelusest, joomisest raske. Tuli kõrtsist koju raske peaga. Pea on mõtetest raske. Silmalaud on unest rasked. Silmad hakkavad raskeks minema, uni kipub peale.

Joobnu seletas midagi raske keelega. Tundis kehas rasket roidumust. Kogu keha on nii raske: vist kipub haigus kallale. Halb uudis tegi, võttis meele raskeks. Meel, süda läheb järjest raskemaks.

1.2. Rahvapärastest haigusseletustest, ravivõtetest ja -vahenditest

Mu süda on Olade karistuse haigus, justkui aimab halba. Lahkusime kodunt, loobusime kavatsusest raske südamega. Mu südames, hinges on nii raske. Lahkusin haige juurest raske tundega. Tuju muutus raskeks. Leinamajas valitses raske meeleolu. Taat istus raskeis mõtteis. Hinge rusus raske eelaimus. Raske pettumus, elamus, mälestus. Teda vaevasid rasked unenäod. Südamepõhjast tulev raske ohe. Oli kuulda leinajate raskeid nuukseid. Selle teate peale võttis taas maad raske vaikus. Teda rõhuvad rasked mured.

Hinges on raske ahastus. Olen tema pärast rasket südamevalu tunda saanud. Toimus raske liiklusõnnetus. On meeles veel raske sõjaaeg, rasked sõja-aastad. Raske teoorjus. Rasked majanduslikud tingimused. Töö- elutingimused olid rasked. Elati okupatsiooni rasketes tingimustes. Ta on üles kasvanud väga rasketes oludes.

Rindel käivad rasked lahingud. Vangilaagri rasked päevad. Maad tabas raske näljahäda. Meie rahva raske minevik. Talupoegade elu oli mõisasunduses väga raske. Tema lapsepõlv, elusaatus oli raske. Tuleb kuidagi läbi ajada, ajad on rasked. Külm ja lumerohke talv oli ulukitele raske. Möödunud aasta oli meie põllumeestele raske. Ma ei või teda raskel tunnil, silmapilgul 'raskes olukorras' maha jätta. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. Algul oli tal uues töökohas väga raske.

Naistel on eriti raske — perekond, kodu, töö. Kõigil on raske, kõigil on omad mured. Sul on raske oma vigase tervisega. Raske, isegi surmaga lõppeda võiv haigus. Raske südameatakk. Rasked rindkere haavad. Mitu haavatut suri rasketesse haavadesse. Autoõnnetuses sai kaks inimest raskeid vigastusi. Raske alkoholimürgi s tus.

Kuritöö ja karistus/Viies osa/V – Vikitekstid

Sünnitus oli raske. Haiget ootab ees raske operatsioon. Haige seisund on raske. Haigus võttis raske pöörde. Raske külmetus. Ta jampsib raskes palavikus. See on raskete haigete palat. Sõda lõi riigi majandusse raskeid haavu.

  • V Lebezjatnikovil oli erutatud nägu.
  • Tabletid artriidi Sustavist
  • Valutoendi valu leevendamine

Sel lool võivad olla rasked tagajärjed. Raske kuritegu, süütegu, seadusest üleastumine. Sa oled talle rasket ülekohut teinud. See oli mulle raske katsumus. Meie muusikute peret on tabanud raske kaotus. Isa surm oli kogu perele raskeks löögiks. Niisugune raske, andestamatu patt! Teenib kogu aeg rasket raha. Ilusad asjad, aga maksavad ka rasket raha.

Valvurid ei kuulnud ega näinud midagi: nad olid raske te raha de ga kinni makstud. Kõike saab, kui on Olade karistuse haigus rahad mängus. Tulid kaasa mõned raskemad peremehed. Puhkes raske torm, raju. Pärast rasket tuisku ja lumesadu läks sulale.

Raske vihmavaling, rahehoog. Laev sõitis raskes udus karile. Taevast katsid tumedad rasked pilved. Kuskil põleb, laotus on täis rasket suitsu. Tormine raske meri. Laine oli kõrge ja raske. Akende taga oli juba raske pimedus.

  1. Sormeliidete valu salvi
  2. Rahvaarstid - Rahvameditsiin Eestis sajandi II poolel ja sajandil
  3. Olaliigese parast vigastust
  4. Kuritöö ja karistus | Teatritasku

Mere raske koha, müha. Kaugelt kostab Olade karistuse haigus kahurimürinat, lahingu rasket kõma. Kajas raskeid plahvatusi. Lennukimootorite raske undamine. Mina tegin püüse tühjaks, lasin [kalad] merre! Toomeõite, jasmiinide raske lõhn. Oli tunda muda ja vesikasvude rasket lõhna.

Õhutamata ruumi raske läppunud lehk. Juba vaguniuksel lõi vastu raske higilehk. Must ja lilla on rasked värvid. Kunstnik armastab tumedaid, raskeid toone. Mehe nägu kattus raske vihapunaga. Tuli nii raske uni, et ärkasin alles keskhommikul.

Kõik magasid rasket und, olid raskes unes. Väsinuna vajusin raskesse unne. Mall on raske unega. Kuulasin magajate rasket hingamist, norskamist. Liha on seedimise seisukohalt raske toit. Õhtul ei ole hea süüa liiga rasket toitu. Tuleb dieedile minna, rohkem tarvitada piima- või kalatoitu. Raske vein tegi ruttu pea uimaseks. Ta oli raske 'väga tugeva' joobe seisundis, raskes joobes.

Süüdlasi ootab raske karistus, trahv. Kohtuotsus oli raske: kümme aastat vangistust. Meestele esitati raske süüdistus. Kuuldus raskeid vandesõnu, rasket sõimu.

Loobib teisele raskeid sajatusi näkku. Raske teotav pilge, solvang. Süüdlane tõmbus teise raskete sõnade all kössi. Puhkes raske riid. Isa vaatas, mõõtis poissi raske pilguga. Ta silmavaade oli nii raske, otse vihkav. Aknad olid suletud, õhk toas lämmatavalt raske. Peab tuba tuulutama, õhk läheb raskeks.

Olade karistuse haigus Folk retsept valu liigestes

Tubakasuitsust, toidulõhnadest raske õhk. Tuleb vist äikest, õhk on nii raske. Töömehe, meremehe raske samm. Me loome oma kogemusi, oma tegelikkust ja kõike elavat selles. Kui loome peas rahu, Kreem liigestest punase pipart ja tasakaalu, siis leiame seda ka elus. Kael väljendab mõtlemise paindlikkust- võimet näha ka medali teist külge ning näha asju teise inimese vaatenurgast.

Kui meil on probleeme kaelaga, siis tähendab see tavaliselt seda, et oleme kangekaelselt kinni mingi olukorra mõtestamisel. Nähes mõnd inimest Olade karistuse haigus "kraega", tean, et see inimene õigustab end ägedalt ja keeldub kangekaelselt nägemast teiste inimese seisukohta.

Kui meil on kurguga probleeme, siis vihjab see sellele, nagu poleks meil õigust enda eest seista ega midagi soovida. Tunneme endid liiga väheväärtuslikena, et oma huvide eest välja astuda. Kurguvalu tähendab alati viha. Kui sellele lisandub veel külmetus, siis on tegu ka vaimse kimbatusega. Kõri sümboliseerib ka organismi loovuse voolu. Kõris avaldub loovus, ja kui loovus on alla surutud, siis on kurk sageli haige.

Kõri on energia kese - viies tšakra - organismi muutuste koht. Kui seisame muutusele vastu, oleme parasjagu muutumisesvõi üritame muutuda, siis toimub kurgus sageli äge liikumine. Pane tähele, millal sa Olade karistuse haigus või millal keegi teine köhib? Mida enne seda öeldi? Millele me reageerime? Kas see on vastupanu ja kangekaelsus või hakkavad toimuma muutused? Õlavars on seotud sellega, kui palju suudame haarata ja küünarvars on seotud meie võimekusega.

Vanu emotsioone talletame liigestes, õlad aga iseloomustavad paindlikkust suunamuutusteks. Kas muudad oma elus paindlikult suunda või hoiavad vanad emotsioonid sind ühes punktis kinni? Me vaatame asju "läbi sõrmede". Mõnikord hoiame asjadestliiga kaua kinni. Meie käed võivad olla osavad, küüned võivad hoida enda poole, me võime olla heldekäelised ja senti sõrmede vahel veeretada, aga võime olla ka kobakäpad. Võime käsitseda kõike, või siis näivalt mitte millegagi hakkama saada.

Olade karistuse haigus Haigus sormeotste liigeste

Me paneme asjade külge käepidemeid. Võime saavutada midagi "lõdva randmega". Me "hoiame käsi eemale". Me anname teisele inimesele kätt, käime käsikäes; miski võib olla käepärast või käest ära, võime saada midagi altkäe või teha midagi ülekäe; ja võime kohata abistavat kätepaari.

Käed võivad olla hellad või karmid, pidevast muretsemisest või artriiti tekitavast kriitilisusest pahklike sõrmenukkidega. Konksus näppudega käsi tekib hirmust - see on hirm midagi kaotada; hirm, et iial pole küllalt, et kui kõvasti kinni ei hoia, siis jääd ilma. Partneri külge klammerdumine tekitab kaaslases ainult meeleheitlikku Olade karistuse haigus suhtest põgeneda.

Klammerduvad käed ei saa vastu võtta mitte midagi uut. Kui käsi randmest raputada, siis tekib lõdvestunud ja avatud tunne.

Loe, see loeb

Seda mis sul on, ei saa keegi sinult ära võtta, nii et ole rahulik. Probleemid sõrmedega annavad märku, kus peab kergemalt võtma ja endale hõlpu andma. Kui lõikad sisse nimetissõrme, siis viitab see tõenäoliselt vihale ja hirmule, mis on seotud sinu egoga mingis parajasti kestvas olukorras. Pöial on vaimne ja esindab muret, nimetissõrm ego ja hirmu, keskmine sõrm on seotud seksi ja vihaga. Kui oled vihane, võta kinni keskmisest sõrmest ja sa näed, kuidas viha lahtub.

Kui oled vihane mehe peale, siis hoia kinni parema käe keskmisest sõrmest, kui naise peale, siis vasaku käe keskmisest sõrmest. Sõrmuse sõrm esindab nii liitu kui leina, väike sõrm perekonda ja teesklust. SELG sümboliseerib tugisüsteemi. Seljaprobleemid viitavad tundele, et meil pole piisavalt tuge. Arvame liiga sageli, et ainsaks toeks on meile töö, perekond või abikaasa. Tegelikult toetab meid igati nii Universum kui Elu ise. Ülaselg on seotud tundega, et meil on vähe emotsionaalset tuge.

Selja keskosa seostub süütundega, kõige sellega, mis meil seljataga on. Kas kardad seda vaadata või varjad seljataha jäänut? Kas tunned, et sulle on nuga selga löödud? Surnu saadetud haigused tunti ära haige välimuse järgi - see meenutas ühel või teisel viisil koolnut. Surnust ehmumisest põhjustatud haiguste arstimine põhines kontaktmaagilisel ravivõttestikul.

Hinnatud ravivahenditeks on peetud surnupesuseepi või -viina, surnu riideid, samuti liiva, mida on toodud kas Olade karistuse haigus või surnu hinge asupaigast - ristipuu juurest Olade karistuse haigus Kõivupuu Sõnaga, arstimisvahendiks sobisid kõik esemed, mis olid surnuga ühel või teisel viisil kontaktis olnud, samuti surnukeha ise näiteks surnu käega haigele kohale vajutamine. Ku surnu man heidüt, jäät haigess, võit ärq ka kooldaq. Siss peat matuse päält liiva tuuma ja panet vette ja määrit vai juut.

Isä suri mul ära, ma kartsin tedä väega, kui ta surnu olli. Ma nakse tedä unes nägemä. Terve aasta, iga öö. Imä läts sis küläarsti manuq, see ütli, et mine selle risti juure, mis esäle puu sisse tettü om, ja võta säält liiva ja pane voodisse. Minä es tiädnü, et imä mind nõnna ravis. Kaesin iks, et mis tuu säng nii liiva täüs om. Hädä kadus ärq. Siinmail ma ole Olade karistuse haigus, kuis võimalik um kuuljaluud arsti. Kõnõldas, et sis tulõ surnu mõsumise seebiga või -kaltsuga kuuljaluu pääle vajutada või ümbre kuuljaluu kalts mähki.

Mõnikõrd avitiva tuu vasta ne rahatükiq kah, mis surnu silme pääl olliva. Mul om umal latsõl ka kuuljaluu olnuq. Tuu nakas sis tekkima, kui lats ütskõrd talvõl mahaq satte. Laibaga kontaktis olnud esemeid või matmistarbeid on pruugitud ka kahjustamiseks, sealhulgas projektiilina siirikuna haiguste külgesaatmiseks või -nõidumiseks.

Vanasti pesti surnut seebiga - tollega said naabrile halba teha. Seetõttu ei tohtinud surnuga seotud esemeid niisama vedelema jätta, vaid tuli säilitada ainult tervendamistoiminguteks vajalik ja ülejäänud hävitada, et need ei satuks kurjadesse kätesse.

Sõsaramiis kuuli ärq. Latsel läts saman nägu paiste. Traditsionaalsetele kultuuridele omaste uskumuste kohaselt võib kõnelda veel tabu rikkumisega kaasnevatest haigustest, hinge või inimest piinavast üleloomulikust olendist luupainajast jms ning haigusussist, kes tungib inimese organismi ja põhjustab seal haigusi Manninen ; Manninen ; Honko Rahvapärimuse ühe verisooni kohaselt saared, Setumaa on teatud paeluss olnud inimese organismi loomulik koostisosa, kuid võinud raske töö ja tõstmiste tagajärjel oma õigelt kohalt ära tulla.

Nn pantvormi või pantvoori sks Bandwurm arstimiseks ja õigele kohale tagasipanemiseks läks vaja soonetasuja abi Manninen Aga haigususs võis ka veest või maast organismi sattuda ja inimest kurnama hakata.

Kas religioon inimtegevusest? Kuidas religioon hakata? Areng usk (2006)

Uskumust, et madu võib organismis pesitseda, paljuneda ja inimest kahjustada, tunnevad paljud rahvad vt ka Manninen Üks sagedasimaid süüdistusi seisnes kellegi mürgitamises nõiutud õllega, mille tagajärjel tekkis ohvri sisemusse uss, konn või mõni muu loom.

Ka usuti, et nõiutud soola söömine põhjustab inimese organismis usside ja kärnkonnade sigimist. Küllap andsid kujutelmade tekkeks alust inimeses pesitsevad soolenugilised: paelussid, solkmed, piuglased. Kuigi kahjustavas nõidumises võis süüdistada iga inimest, sattusid sageli nõiakohtute ette just külatargad, nn kutselised ravijad, kelle poole oli pöördutud abi saamiseks.

Süüdistus esitati juhul, kui oodatud imelist tervenemist ei saabunud või kahtlustati rahvaarsti kellegi musta maagia abil haigeks või surnuks nõidumises. Eesti rahvatraditsiooni kuulub uskumus, et lisaks müütilistele ussidele võib rästik, harvemini ka nastik magajale suu kaudu sisse roomata ja endale inimese sisikonnas pesa tegema hakata. Usuti, et rinnahaigusest tuberkuloosist võib terveks arstida uss, kes käib paar korda magaja suust sisse-välja, puhastades hingamisteed rögast ja limast.

Magaja näeb sel ajal unes end külma ja karastavat vett joomas. Kui mõnel pealtnägijal õnnestub ussi viimast, kolmandat ja lõplikku inimesesse pugemist takistada, on ussi esimestel käimistel organismi puhastav ja raviv toime. Miis magasi haanä aigu puhma all. Huss tull´ vällä ja lännü mehele suuhtõ. Säält tulnu tüki ajö peräst vällä, väega rääga [rögaga, limaga - M. Mehel olnuva väega hädälise rinna. Huss Olade karistuse haigus hindä puhtas ja lännü vastsõst mehele sisse ja tulnu Olade karistuse haigus, a inäp es olõ nii väega rääga kuuh olnu.

Miis es olõ lasknu inap kolmadat kõrda tõõsõlõ sisse minna, oll tõõsõ ärr rehknü.

Õpi lugema oma keha: mis on haiguste vaimsed põhjused? Pikka aega kestnud mõtteviis ja kõnemaneer tekitavad kehas hoiakuid ja protsesse, mille tulemusel oleme kas terved või haiged Foto: depositphotos. Hay toob oma menuraamatus "Tervenda end ise" välja peamised haigusi põhjustavad vaimsed mustrid.

Nüüd ajanu mehe üles ja küsüsnü: "Mis sää unõh näit? Mul emä kõnel, et ku vanasti mindi heinale, võeti laps korviga kaasa heinamaa pääle. Lapsel oli kah kurgus mingisugune hädä, kas oli kopsupõletik või midagi. Ja mustlane ennustas, et see laps kaua ei ela. Minu ema kõnel nii. Mõisa ajal. Pani lapse siis heinamaa pääle korviga, läks ise riibuma, heina kokku kandma ja läks last ka vaatama.

  • Kurjale saab vastu vaid kurjaga.
  • Liigeste ja sidemete tooriistad
  • Kuidas ravida kuunarnuki liiget valu parast toste raskust

Näeb - laps magas, suu oli lahti niimoodi. Ja nägi, kuidas uss tuli suust välja.

Navigeerimismenüü

Uss käis sees ära ja tuli välja. Ja oli kõik sellega [rögaga, mädaga - M. Ja läks ära. Puhastas ära. Laps jäi terveks ja jäi elama. Voh, nii kõnel ema. Ma ei tea. See nende jutt Ja nii see oli tol ajal. Tänu teadmistele anatoomiast ja zooloogiast ning mõjusatele sooleparasiite hävitavatele vahenditele on ohtliku mütoloogilise haigusussi tervist kahjustav või surma põhjustav kujutelm jäänud minevikku. Kuid sotsiaalsete normide või religioossete tabude rikkumist peetakse tänapäeva Kagu-Eestis vanaemate inimeste seas jätkuvalt erinevate haiguste, sealhulgas Olade karistuse haigus luupainaja põhjustajaks.

Olade karistuse haigus Parimad tooriistad osteokondroosist

Jummal võtse mu kats poiga mu patu pärast, et ma palvekolmapäeval kirikutii päält tagasi tulli. Es lähe kiriku, pidi vasikat tapma ja kasuimä tull´ viil meile, et kangast mähki, mähkse viil kangast. Aga tuu vasik es koole ärä; ku sahvrile vei, sys ka viil elli. Ja järgmine hommik pojakesel palavik, Võrust tull´ arst´, aga tuu ka es avita. Ja tõne poig ka.

Rahvameditsiin Eestis Rahvameditsiin ja koolimeditsiin: mõiste ja tõlgendusviisid Meditsiinina lad ars medicina - arstimiskunst käsitletakse selle raamatu kontekstis professionaalset teaduslikku ehk koolimeditsiini medicine, official medicine, tietteellinen lääkentiede.

See oll´ selle, Olade karistuse haigus ma tei veretüüd palvepääväl, aga tuu om kygõ pühäm päiv. No luupainajat om yks küll pallu olnut. Mul es ole pääl käünü, aga tütär kaibas mul, et olliva olnuq; et kui päiväl kellegagi riidles, siis käi jalgega öösi rindu pääl, nii et rasse oll´ hingata. Tädile, kui päeval riidles, siis tuli öösel sama inimene rõhuma jalgudega rindu pääle. Projektiilseletuse järgi põhjustab tõve pahasoovija kelleks võib olla ka üleloomulik olend lähetatud nool, nael, kivi, jõhv, seaharjas, kanamuna, verine lihatükk vms Honko Eesti aineses põhjustab pahasoovija lähetatud nõianool nii inimestel kui loomadel lendvat.

Lendva lumbaago on järsku tekkiv äge nimmevalu, mis tabab inimest või looma ja võib ta isegi tappa. Ütskõrd olle peremiis´ põllu pääl tüüh. Pernaanõ kiite tälle suurma putro. Kiite pudro köögih ärr, kutsõ hindäle kar´üst appi pata mõskma.

Naanu' pata mõskma ja üts väikene asi linnas üle pernaasõ ola paa mõskmite sisse. Paa mõskme naanuq kiimä ja üle paa veere vällä tulõma. Pernaanõ Olade karistuse haigus paa mõskmõ põrsilõ. Nuu' põrsa, kes paa mõskmit seivä', lõppiva är'. Kui projektiil siirik õnnestub õigeaegselt leida, hävitada või pahasoovijale kindlate maagiliste reeglite kohaselt tagasi saata, tabab õnnetus selle lähetajat ennast või tema perekonda.

Usutakse, et oskusliku tegutsemisega on võimalik avastada ka isik, kes kogukonnas musta maagiat harrastab. Alan oll´ sõsar. Lännü nuurt hobest edesi pandma, kaenu - kanamuna sääl. Ega seo ei ole õige asi! Tennüv tule pääle, naabrusen järgmine päiv hobene ärq surenu - tagasi läts!

Enne päivatõusu oll´ pantu korvitäis kartulit, siini usse ette. Imä arvas, et veli om toonuq. Aga Suri ütel: "Mis sa võtat vastu, mis sulle tuvvas! Ära võta vastu, ära anna ka midagi, ütle: võta esiq. Ku om toodu, ära palla käega võtku; võta tuletangega või tii tuli pääle.

Ja miis tule: "Mul lehm lahki minekul. Imä pandenu käe manuq - silmanättavalt lehm lännü tühäs. Lehmä es võta keväje jalgu alaq.

[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

Lättepõhja, kust luumele vett võeti, oll´ pantu 9 muna. Nuuq kästi panna vana rattarummu sisse ja pihlapuu pulk ette lüvvä ja panna mõtsa palama. Mul oli ka kanamuna toodu siia - ma jätse sinnapaika. Tuu tuleb ära põletada. Nõiduse värgiq vii uma maa piirest vällä ja ärq palutada sääl. Sys tule toole hindäle nõidus sälgä. Haigestumist võib esile kutsuda ka nn kuri silm, kurja silmaga kaetamine, millega käib käsikäes kahjustav kiitmine. Levinud uskumuse kohaselt erinevad kurja silmaga inimesed ülejäänud kogukonnast mingite väliste tunnuste punased juuksed, tõmmu nahk, kõõrdsilmad, küürselgsus jne või teatud negatiivsete iseloomuomaduste tigedus, salakavalus, eraklus jne poolest.

Mõnikord saanud inimene kurja silma sündides kaasa. Ebatavaline sündimine näiteks jalad ees või lapsepõlv ema imetas kolm aastat teinud tavatuks ka edasise elu, jättes lapsele kas mõne erakordse ande, selgeltnägemisvõime või hoopis kurja silma.

Mõnel inimesel pidi eriline maagiline võim olema. Juba vaatamine ajas teisele Olade karistuse haigus peale. Nii elas meie naabruses vana taluperemees. Ta oli kuri mees. Lapsed kartsid teda. Temast räägiti, et kui ta kellegi otsa kurjalt vaatas, siis olid sellel inimesel juba teisel päeval täid seljas. Teiselt poolt räägiti ka, et täid tulla selga suurest murest ja kurvastusest Lüüs Sääl oll´ naaber, häste tõmmu, Olga nimi.

Öeldi tema kohta, Mida teha, kui liigesed palusid "kaetab ära". Kui juhtus sellist asja, siis kutsuti hea silmaga inimene, see võttis ära. Olga oli suur, tugev, mustlase moodi naine. Ega ta seda ise tahtnud. Märgina sümboliseerib silm päikest, jumala kõikenägevust, kuid ka kurjuse jõudu. Usku kurja silma toidab veendumus, et kahjustavaks nõiduseks piisab ühestainsast pilgust. Eriti vastuvõtlikud on kurjale silmale väikelapsed ja noorloomad.

Kujutelm ise on igivana ja väga Olade karistuse haigus. Mattias Johann Eisen kirjutas oma lühimonograafias Kuri silm: Usk kurja silma maagilisse jõusse on rahvusvaheline nähtus, millega igas maailmajaos kokku puutume. Seda usku ei ole haridus meie päevini suutnud kõrvaldada, kui see ka õpetlasele enam dogma ei ole nagu vanal ajal Eisen Plutarchose pKr traktaadile kurjast silmast tuginesid teised antiikfilosoofid.

Homeros rääkis Gorgo peast, mille vaade inimese kivistab. Vanades Babüloonia nõiasõnades nimetatakse väga sagedasti kurja silma, mida näeme Briti muuseumis asuvatel paari tuhande aasta vanustel sumeri- ja akadikeelsetel savitahvlikestel.

Iirlased nimetavad kurja silma Smil Balor, kes oli nende muistne kuningas ja avas oma kurjad silmad ainult siis, kui vaenlased olid tulemas, et nad kivistada Eisen Jõmm istus lähedale pargitud auto rooli, aga ei tormanud sellega kuskile, vaid hoopis hakkas telefoniga rääkima. See juhtus just sel ajal, kui Tartu kesklinna peksmine ajalehtede esikülgedele jõudis.

Ilmselt just seetõttu jäi üsna tavaline elumehe-ülbus silma ja meelde. Ma ei tea, kumb on suurem ülbus, kas see, kuidas igat masti riigiteenrid minu maksuraha enda hüvedele kulutavad, või see, kuidas lapsepõlveta pätid tänaval ülbitsevad. Või on ühed mustad mõlemad? Ühtmoodi üsna karistamatud ka.